Finantsturud, mida peaksid teadma kõik kauplejad

Finantsturgudel kauplemine toimub väärtpaberitega nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Kauplejad ostavad ja müüvad väärtpabereid eesmärgiga teenida kasumit, hoides samal ajal riske kontrolli all.

Paljud kauplejad kipuvad keskenduma ühele finantsturule, kaubeldes näiteks aktsiate või CFD-dega, kuid kuna erinevad finantsturud võivad üksteist mõjutada, siis on oluline omada ülevaadet kõikidest finantsturgudest. See artikkel teeb kokkuvõtte kõige tähtsamatest finantsturgudest ja selgitab nende ülemaailmset rolli.

Mis on finantsturud?

Finantsturud ei erine oma olemuselt teistest turgudest, kus tooteid ja teenuseid ostetakse või müüakse. Kuid selle asemel, et kaubelda puuviljade, riiete, arvutite või kohaliku või rahvusvahelise valuutaga, keskenduvad finantsturud väärtpaberite, finantstoodete ja -instrumentide ostule, müügile ja hoidmisele. Finantsturud on viimaste aastakümnete jooksul tohutult kasvanud ja nüüdseks on saadaval väga palju erinevaid finantsinstrumente.

Suurimad finantsturgude liigid on:

• Forex - ingl.k. Foreign Exchange Market ehk valuutavahetusturg
• Kapitaliturg - näiteks aktsiad ja võlakirjad
• Tuletisväärtpaberite turg - näiteks CFD-d (ingl.k. Contracts for Differences) ehk hinnavahelepingud
• Rahaturg - näiteks lühiajalised võlad
• Krüptovaluutade turg - näiteks Bitcoin
• Hüpoteeklaenude turg - pikaajalised laenud
• Kindlustusturg - pakuvad kindlustusteenuseid
• Toorainete turg - näiteks kuld, hõbe ja nafta

Mõned neist finantsturgudest on oma olemuselt pikaajalised, lühiajalised või segu neist mõlemast. Näiteks hüpoteeklaenude turul võetakse pika tähtajaga laene, samal ajal kui rahaturud on keskendunud lühiajalistele laenudele. Forexil, aktsiatega, CFD-dega ja toorainetega saab kaubelda nii lühi-kui pikaajaliselt. Professionaalsed kauplejad saavad otsustada, kas tegeleda investeerimise või kauplemisega, olenevalt nende endi soovist ja kauplemisstiilist.

Finantsturgudel on oluline roll majanduses. Finantsturgudel kauplemine täidab järgmised funktsioonid:

1. Hindade määramine
2. Likviidsus
3. Efektiivsus (tehingukulude vähendamine)
4. Traditsiooniline laenude andmine ja võtmine
5. Informatsioon rahavoogude kohta
6. Riski hajutamine turuosaliste vahel

Finantsasutused aitavad lihtsustada rahaliste vahendite liikumist ülemaailmsetel turgudel ja üleüldises finantssüsteemis. Nende asutuste hulka kuuluvad kommertspangad, investeerimispangad, keskpangad, kindlustusfirmad, maaklerid (näiteks Admirals) ja ka mittepanganduslikud finantsasutused, näiteks kreedidiühistud.

Finantsturud täna

Finantsturud on viimase 100 aasta jooksul olnud rahvusvahelise kaubanduse ja üldise ülemaailmse majanduse käivitavaks jõuks. Eriti viimase 25 aasta jooksul, kui finantsturud on muutunud veelgi keerukamateks ja mõjukamateks. 21. sajandi alguses muutusid ülemaailmsed finantsturud veelgi dünaamilisemateks ja kiiresti muutuvateks. Tänapäeval on vähem turgude ja kapitali kontrollimist, rohkem ülemaailmseid finantstehinguid ja üleüldisi maksesüsteeme.

Samuti kasvavad kiirestii rahvusvahelised rahavood, tekivad uued finantsinstrumendid (näiteks krüptovaluutad) ja digitehnoloogiad. See viib ühiskonna rohkem avatud ja arenenud finantsturgude ja -meetoditeni. Kuigi need trendid kehtivad finantsturgude kohta üleüldiselt, on igal finantsturul oma trend. Vaatleme mõningaid Forexi ja aktsiaturgude trende.

Mis on finantsturud - Forex turg

Forex turg on kahe viimase kümnendi jooksul muutunud väga populaarseks ja näha on väga suurt kauplemismahtude kasvu. Viimase 40 aasta mahtude kasv dollarites:

• 1977 - 5 miljardit
• 1987 - 600 miljardit
• 1992 - 1 triljon
• 2001 - 1.5 triljonit
• 2007 - 3 triljonit
• 2010 - 4 triljonit
• 2013 - 5.3 triljonit
• 2017 - 5.5 triljonit

Nagu näete, on kauplemismaht valuutaturul viimase 40 aasta jooksul kasvanud 1000 korda. Aastast 2001 kuni 2017 on see kasvanud 267% võrra ja vahemikus 2010 kuni 2017 40% võrra. See märkimisväärne kasv näitab, kui oluliseks on valuutaturg muutunud.

Mis on finantsturud - Aktsiaturg

Teine suur trend on aset leidnud ülemaailmsetel aktsiaturgudel, kus USA aktsiaturud on vaieldamatult muutunud maailma kõige populaarsemateks. Vastavalt raamatule "Optimistide trimpf" (2002), mille autorid on Elroy Dimson, Paul Marsh ja Mike Staunton, oli USA aktsiaturg 20. sajandil väga võidukas. Nende uuringu kohaselt on viimase 100 aasta jooksul toimunud järgmised olulised muudatused:

• USA on saavutanud turul domineeriva rolli
• Börsid konsolideeriti
• Teatud sektoritesse investeeritud raha hakati liigutama teistesse sektoritesse

Siin näete graafikuid, mis annavad infot maailma aktsiaturgude kohta aastatel 1900 ja 2000:

Allikas: Investopedia - "Optimistide triumf"

Need graafikud näitavad, kuidas USA aktsiaturud kasvasid 1900. aastal 22%-lt 47%-ni aastaks 2000. Osakaal on enam kui kahekordistunud. Teine riik, kes turuosa kasvatas, oli Jaapan, kelle osakaal kasvas 4%-lt 13%-le. Enamik teisi regiooni kaotas turuosa. Suurbritannia langes 12%-lt 8%-le ja Euroala 25%-lt 13%-le.

Mõned riigid kadusid nimistust, samas kui mõned uued riigid lisandusid esimest korda. Kanada ei olnud nimistus aastal 1900, kuid omas 2% turuosa aastal 2000. Ülejäänud riigid säilitasid 7%-lise osakaalu alates aastast 1900 ja uusi turge lisandus 6%.

Allikas: Investopedia - "Optimistide triumf"

Ärisektori osakaal muutus oluliselt 1900 - 2000. Sektorid, mis olid 1900. a. väga tugevad, kaotasid järgmiseks sajandiks suure turuosa. Raudteede osakaal langes 62,8%-lt 0,2%-le aastaks 2000. Raud, süsi ja teras langesid 5,2%-lt 0,3%-le. Pangandus, rahandus ja jaemüük kasvasid. Mõndasid sektoreid, mis aastal 2000 omasid suurt osakaalu, ei eksisteerinud 1900. aastal üldse. Farmaatsiatoodete, kindlustuse ja tööstuse osakaal kasvas samuti jõudsalt.

Loomulikult ei pruugi eelmise sajandi trendid olla samad, mis sel sajandil. Õnneks ei pea kauplejad teadma, milline on finantsturgudel kauplemine tulevikus, 100 aasta pärast. Kaubelda saab lühemate ajaperioodide jooksul: päeva, nädala või kuu. Lõppkokkuvõttes on lihtsam mõista, kuidas finantsturud käituvad pigem lühiajaliselt kui pikaajaliselt.

Finantsturgudel kauplemine: erinevad finantsturgude liigid

Nüüd vaatleme eelpoolmainitud finantsturge lähemalt.

• Forex kui populaarseim finantsturg

Nagu varem öeldud, on Forexi kasv ja kauplemismaht viimase 40 aasta jooksul olnud muljetavaldav - 5 miljardist on saanud enam kui 5 triljonit. Edule on kaasa aidanud järgmised olulised tegurid:

• Täiustatud arvutid
• Suurem hindade volatiilsus
• Maaklerite kaudu parem ligipääs finantsturgudele
• Rohkem kauplemistööriistu ja parem ligipääs infole

Forex on populaarne kauplejate seas, kes otsivad lühikesi ja keskmise pikkusega kauplemisvõimalusi.

• Tuletisinstrumentide turg

Tuletisinstrumendid on väärtpaberid, mis on seotud alusvaradega ja mõnikord kasutatakse neid riskide hajutamiseks hinnamuutuste korral. Optsioonid, futuurid ja CFD-d ehk hinnavahelepingud on kõik tuletisinstrumendid. Spekulandid võivad kasutada neid instrumente riskide maandamiseks või võtmiseks eesmärgiga saada potentsiaalset finantstulu.

• Toorainete turg

Toorainete turg koosneb näiteks kullast, naftast ja põllumajanduslikest toormetest. Investorid ja kauplejad võivad sellest turust osa võtta kaudselt ostes aktsiaid või otseselt ostes optsioone, futuure või CFD-sid.

• Kapitaliturg

Kapitaliturud on aktsiate ja võlakirjade turud (nii era- kui avaliku sektori võlakirjad). Esmaturul annavad ettevõtted ja valitsused välja uusi võlakirju ja järelturul kaubeldakse varem väljastatud aktsiate ja võlakirjadega.

• Kindlustus- ja hüpoteeklaenude turg

Hüpoteeklaenude turud on seotud pikaajaliste laenudega, mis on ette nähtud kinnisvara ostmiseks. Nende laenudega saab kaubelda hüpoteeklaenude järelturul. Kindlustusturgudel tegutsevad kindlustusandjad ja -võtjad. Kindlustusfirmadel on suured rahareservid, mida nad investeerivad aktsiatesse, võlakirjadesse ja tuletisväärtpaberitesse.

• Rahaturg

Rahaturud keskenduvad väga lühiajalistele laenudele, millega on seotud kohalikud ja keskpangad. Pangad laenavad üksteisele lühiajalise likviidsuse eesmärgil.

• Krüptovaluutade turg

Kuigi see on uus turg, räägiti 2017. aasta lõpus palju Bitcoinist ja teistest krüptovaluutadest, kui suured hinnakõikumised põhjustasid hindade tõusu. Plokiahela tehnoloogia ja kaevandamise süsteem tekitasid inimestes huvi krüptovaluutaturu vastu. Kuidas hakkab see turg üldist finantsturgu mõjutama ning tarbijatele ja finantssüsteemile rohkem väärtust looma, selgub lähimate aastate jooksul.

Finantsturud - mis on finantskriis?

Mis on finantskriis või finantskrahh?

Inglisekeelse Wikipedia sõnul "on finantskrahh varaklassi hinna järsk langus, näiteks finantsturul pärast suurt müügitellimuste voogu".

Larousse'i definitsiooni järgi on finantskriis "aktsiahindade kokkuvarisemine aktsiaturul".

Seega viitab aktsiaturu krahh üldiselt järsule ja ootamatule aktsiahindade langusele pärast sündmust, mis põhjustab finantsturgudel paanikat.

Finantskriise on kahte tüüpi: väikesed finantskriisid, mis tähendavad väga kiiret hinnalangust, millele järgneb tavaliselt kiiresti hindade tõus ja mis on põhjustatud tehnilistest probleemidest või inimlikest vigadest ning suured finantskriisid, mis mõjutavad kõiki turge ja kestavad tunduvalt kauem.

Järgnevalt keskendume peamistele finantskriisidele, mis on viimase sajandi jooksul aktsiaturge mõjutanud.

Finantskriis - 1929. aasta ülemaailmne majanduskriis

1929. aasta aktsiaturu kriis on ajaloo kuulsaim ja ühtlasi on see ka 20. sajandi esimene aktsiaturu krahh. Kriis algas 24. oktoobril "mustal neljapäeval", tähistades Suure depressiooni algust ja ideaalide purunemist, mis mõjutas algselt kogu USA majandust ja seejärel juba kogu maailma.

Miks aktsiaturg 1929. aastal langes? Kriisi põhjuseks oli spekulatiivne mull, mida õhutas USA-s 1920. aastate alguses kasutusele võetud aktsiapõhine krediidisüsteem.1929. aasta krahh tõi endaga kaasa aktsiaturu kokkuvarisemise kolmeks aastaks ning kriis levis edasi reaalmajandusse, põhjustades pika ja sügava majanduslanguse 1930ndatel. 1929. aasta Wall Streeti kriis mõjutas kogu maailmamajandust.

Märkimisväärne oli ka 1929. aasta aktsiaturu kokkukukkumine Prantsusmaal.

Majanduskriisist hakati taastuma II maailmasõja alguses ehk 1940. aastate alguses. Võidurelvastumine edendas majandust ja finantsturgusid.

Finantskriis - internetifirmade mull lõhkeb

2000. aasta aktsiaturu krahh, mida tuntakse internetifirmade nö mulli purunemise järgi, algas 2000. aasta aprillis ja kestis kolm aastat.

1990ndate lõpus olid internetiga seotud ettevõtted aktsiaturgudel väga edukad, luues mulli aastatel 1999–2000. Nasdaqi tehnoloogiaindeks suurenes viiekordselt alates 1998. aastast kuni 2000. aasta märtsi haripunktini. Väike langus tekkis 2000. aasta aprillis pärast Wanadoo IPO ja Global Crossingu finantsprobleeme, kuid tegelik kriis sai alguse pisut hiljem, 2000. aasta lõpus ja olukord halvenes veelgi 2001. aastal, seda toetasid 2001. aasta 11. septembri sündmused.

Aktsiaturu kriis ja 2000. aasta Internetifirmade mulli kriis lõppesid 2003. aasta märtsis finantsturgude taastumisega.

Finantskriis - kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kriis

2008. aasta aktsiaturu kriis tekkis USA-s pärast 2007. aasta elamumulli lõhkemist kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude tõttu.

Aktsiaturud hakkasid 2007. aastal langema ning Wall Streeti kokkuvarisemiseni viis esmaspäeval, 15. septembril 2008 välja kuulutatud kommertspanga Lehman Brothersi, pankrot. aastal. Esmaspäeva, 6. oktoobrit 2008 peetakse ametlikult Suure majanduskriisi alguseks.

Enne kriisi puhkemist tekkis kinnisvaramull, kus pangad asusid 2000ndate keskpaigas rahaliste raskustega peredele ilma tagatiseta laenu andma. Fedi intressimäärade tõus 2005. aastal tõstis hüpoteeklaenude hinda, muutes vaesemate perede jaoks võla tasumise keeruliseks. Selle tulemusel suurenesid laenud 2007. aastal kuni 15%. Kinnisvara kriisiga kaasnes kinnisvarahindade langus, mis põhjustas krediidiasutuste ja investeerimisfondide massilisi pankrotte.

Kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kriis ja 2008. aasta krahh levisid peagi ka mujale maailma, enamjaolt süsteemi tõttu, mille järgi USA kodanike tasumata laenud satuvad kogu kogu maailma erinevate finantsasutuste kätte.

2008. aasta finantskriis mõjutas otseselt või kaudselt kogu maailma majandust peaaegu kõigis sektorites. See oli ühtlasi ka võlakriisi ja 2011. aasta kinnisvaraturu languse põhjustaja, kuna riigid kuliutasid palju avalikku raha, et päästa pankasid ja finantsinstitutsioone.

Peale nende tuntuimate suurte kriiside on olnud ka väiksemaid finantskriise, millest räägime edaspidi.

Finantskriis - tulbipalavik

Nn tulbipalavikku võib pidada ajaloo esimeseks aktsiaturu krahhiks. Tulbikriis leidis aset 1637. aasta veebruaris Hollandis pärast tulpide hindade spekulatiivse mulli tekkimist, mida nimetatakse ka tulipomaaniaks. See lill saabus Konstantinoopolist mõni aasta varem ja sai väga populaarseks nii Euroopa lihtkodanike kui ka aadlike seas.

Paljud kauplejad andsid lubadusi tulbisibulaid futuuride kaudu müüa ning varsti ületasid pakkumised saadavalolevaid koguseid ja turg varises 1637. aastal kokku. Tulbipalaviku kõrgpunkti ajal oli ühe lillesibula hind umbes 20 korda suurem kui lihttöölise aastane palk.

Ajaloolastel on tulpide ja krahhi seose kohta vastakad arvamused. Mõne sõnul oli just nende tõttu tegu tõsise majanduskriisiga, samas teised usuvad, et lillede mõju oli keskpärane.

Finantskriis - naftakriis

1973. aasta aktsiaturu kokkuvarisemine, mida nimetatakse ka esimeseks naftašokiks, tähistab lõppu 30 aastat kestnud majanduskasvule ja täielikule tööhõivele, mis II maailmasõjale järgnes.

1973. aasta krahh on üks väheseid, mille põhjus ei ole spekulatiivse mulli lõhkemine. Tegelikult sai 1973. aasta kriis alguse naftahindade järsust tõusust, mis kerkisid 3 dollarilt 1973. aasta oktoobris 12 dollarini 1974. aasta märtsiks naftat tootvate Araabia riikide kokkuleppe tõttu, millega nad ei lubanud eksportida rohkem toornaftat liitlastele, kes olid toetanud Iisraeli Yom Kippuri sõjas. See embargo halvendas juba niigi habrast olukorda naftaturul pärast Ameerika Ühendriikide tootmise kõrgpunkti ja Bretton Woodsi lepingutest loobumist 1971. aastal.

Naftahindade järsk tõus mõjus maailmamajandusele väga rängalt ajal, mil majanduslangus oli just alanud. 1973. aasta naftašoki tagajärgi oli maailmamajanduses tunda kuni 1978. aastani.

Teine naftašokk toimus 1979. aastal Iraani revolutsiooni ja riigi poolt neljaks kuuks katkenud naftaekspordi tõttu. Naftahinnad tõusid kiiresti umbes 17 dollarilt 35 dollarini, mis aeglustas niigi hapra globaalse majanduse taastumist.

1987. aasta turgude finantskriis

1987. aasta krahh algas 19. oktoobril "mustal esmaspäeval", mis oli Wall Streeti üks halvimaid päevi lisaks 1929. aasta 24. oktoobri "mustale neljapäevale".

Sellel mustal esmaspäeval kaotas Dow Jones ühe kauplemissessiooni jooksul 22,6% oma väärtusest, ületades eelmise 1929. aasta rekordi (-12,6%). Mujal maailmas langes aktsiabörs Pariisis 9,7%, Londonis 26% ja Hongkongis 46%.

See 1987. aasta kriis järgnes spekulatiivsele mullile, mis kasvas Reagani ja tema liberaalsele revolutsioonile eelnenud viie aasta jooksul peaaegu pidevalt. 1978. aasta aktsiaturu krahhi algpunktiks peetakse USA kaubandusdefitsiidi avaldamist, mis kasvas jätkuvalt.

Wall Streeti aktsiaturu langus 1987. aastal oli esimene sündmus, mille tõttu seati kahtluse alla arvutid ja automaatsed kauplemissüsteemid. Pärast languse algust müüdi suurtes kogustes kauplemisroboteid, mis soodustas aktsiaturu langust veelgi.

1987. aasta aktsiaturu paanika puhkes õitsvas globaalses majandusolukorras, mis aitas šokilainet ohjata. Reaalmajandust kriis eriti ei mõjutanud. Selle põhjuseks oli ka Föderaalreservi kiire ja tõhus reageerimine.

2011. aasta finantskriis

Nagu esimene ja teine naftakriis 1973. ja 1979. aastal, ei järgne ka 2011. aasta krahh spekulatiivse mulli lõhkemisele. 2008. aasta aktsiaturu kriisile järgnenud keeruline majandus- ja finantsolukord on suuresti tingitud ägedast langusest 2011. aasta suvel.

Skandinaavia riikides oli pärast 2008. aasta majanduskriisi suur riigieelarve puudujääk ning nende taastumist soodustav turu kasv oli 2011. aasta suve alguses endiselt äärmiselt väike.

Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks sellised tegurid nagu Kreeka võlakriis ja selle riigi võimalik väljumine eurost, mõne suure panga pankrotiriskid, kuulujutud Hispaania võla kohta ja ennetähtaegsed valimised, mitmete riikide reitingute langus, ranged eelarvepoliitika plaanid, Euroopa ja USA pettumustvalmistavad ökonoomilised näitajad.

Investorite usaldus kahanes ja see väljendus kinnisvaraturu hindades.

Uus kriis finantsturgudel

Kas uueks finantskrahhiks on eeldused olemas? Kas uus kinnisvaraturu kriis on tulekul? Kas me peaksime kartma aktsiaturu langust ja majanduslangust?

Mitme majandusteadlase sõnul on languse oht praegust olukorda ja väljavaateid arvestades tõepoolest märkimisväärne. Mõnede analüütikute arvates on tulekul suurem krahh kui 2008. aastal.

Globaalne majandus on üldiselt hästi toiminud. 2018. aasta oli positiivne nii USA kui ka Euroopa jaoks. 2019. aasta andmed aga viitavad majanduse aeglustumisele, mistõttu on rahvusvahelised ettevõtted alandanud oma selle ja järgmise aasta kasvuprognoose.

Millal leiab aset uus finantskriis?

Mõõduka, kuid pideva kasvu ja madala inflatsiooni tõttu on keskpangad saanud säilitada paindliku poliitika ja pakkuda tuge majandusele ja turgudele.

Kui inflatsioon ootusi ületaks, muudaksid keskpangad oma poliitika piiravamaks ja tõstaksid intressimarginaali, mis aeglustaks turu kasvu.

Seda argumenti täheldati juba 2018. aasta veebruaris, kui USA keskmisest kõrgemad palgakasvu näitajad põhjustasid aktsiaturu indeksite tugeva korrektsiooni.

Aktsiaindeksid olid aasta lõpus aga rekordtasemel, ilma suuremate muutusteta. Seevastu 2019. aasta võib mainitud aeglustumise tõttu lõppeda teatava närvilisusega turul

Finantsturgude võimalik kriis

Kui Brexiti olukord on finantsturgudel ebakindluse tekitamiseks juba piisav, siis lisaks tekitab USA-Hiina tariifisõda, mis on jäänud lahtiseks alates 2018. aasta lõpust aktsiahindade moonutusi, mis üldiselt võimenduvad makromajanduse kolmanda kvartali andmete järgi.

Kuigi inflatsiooni jälgitakse, nõustus USA Föderaalreserv oma 18. septembri 2019. aasta koosolekul intressimäärasid vaid kahe kuu jooksul teist korda kärpima. Eelmine kärpimine toimus alles 2019. aasta juulis ning see oli esimene selline kord pärast 2008. aasta kriisi.

Paljude analüütikute ennustatud krahhi võimalus sõltub suuresti keskpankade võimest reageerida tõhusalt juba toimuvale turgude aeglustumisele.

Huvitav on tõdeda, et esimest korda pärast euro loomist 1999. aastal müüakse Euroopas rohkem võlakirju kui neid ostetakse, mis näitab investorite teatavat muret.

Järgmine finantskrahh võib tekkida ka eelarvekriisi tõttu.

Kuidas toimida finantskriisi korral?

Kuidas kaitsta end finantsturgude kriisi eest? Kas saame enda jaoks ära kasutada finantsturgude kriisi?

Turgude kriis on paanika ja hirmu tagajärg. Aktsiaturu langust iseloomustab tugev riskikartlikkus.

Finantsturgude mehhanismid, mida täheldati riskikartlikkuse algetappides, jäävad üldiselt samaks ka finantskrahhi ajal. Nendes etappides soovivad investorid müüa "riskantset" vara, et omandada "turvalist" vara. Algab riskide vältimise režiim.

Tavaliselt müüvad investorid kõigepealt aktsiaindekseid ning ostavad võlakirju ja kulda. Admiralsiga saate CFD-dega kaubelda selliste varaklassidega nagu võlakirjad, aktsiad, kuld, toormed ja paljud teised.

Neid paanikafaase ära kasutades teenivad mõned spekulandid kiiresti palju raha, müües "riskantset" vara ja ostes "turvalist".

Forexis leidub ka nn kõrge tootlusega valuutasid (kuid seega suurema riskiga) ja muid turvalisi variante, nagu JPY ja CHF, mis on eelnimetatud olukorras tulusad valikud. Tavapäraselt kõrge tootlusega valuutadega nagu AUD ja NZD toimub riskantsel ajal vastupidine. Pidage meeles, et Forexi riskidele kõige rohkem reageerivam valuuta on JPY.

Finantsturgudel kauplemine: millist platvormi soovitame

Vaieldamatult parim kauplemisplatvorm valuutade ja CFD-dega kauplemiseks on MetaTrader 4 koos lisarakenduse Supreme Editioniga. Kauplejatel on võimalus rakendada skalpimise strateegiaid suure hulga finantsinstrumentidega, sealhulgas valuutade, CFD-de, toorainete CFD-de ja aktsiaindeksitega. MetaTraderi platvorm pakub ka graafikute koostamise võimalusi, mida on ühteviisi lihtne koostada kui jälgida.

Mis on finantsturud: lõppsõna

Loodetavasti saite siit artiklist piisava ülevaate, mis on finantsturud ja millised on erinevad finantsturgude liigid. Kui te soovite finantsturgudel kauplemise kohta rohkem teada, siis soovitame tutvuda artiklite ja juhenditega meie kodulehel. Toome välja kiirlingid artiklitele, mis võiksid teile huvi pakkuda:

Lugege lisaks kauplemise ja investeerimise kohta

• Finantsturud, mida kauplejad peaksid teadma
• Mis on kauplemise ja investeerimise erinevus
• Valuutad vs Aktsiad: kas kaubelda Forexil või aktsiaturul

Meist: Admirals

Reguleeritud maaklerina pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Meie juures saate kaubelda valuutade, CFD-de, aktsiate ja ETF-idega.

See materjal ei sisalda ega seda ei tohiks tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ega finantsinstrumentidega tehtavate tehingute pakkumisena. Juhime tähelepanu, et see kauplemisanalüüs ei ole usaldusväärne näitaja mistahes praegusele või tulevasele turukäitumisele, kuna asjaolud võivad aja jooksul muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist soovitame pidada nõu sõltumatu finantsnõustajaga ning teadvustada endale täielikult kauplemisel kaasnevaid riske.