Mõjukad keskpangad avaldavad intressiotsused keset hirme majandussurutise ees

Üleilmse majanduslanguse kartuses oodatakse see nädal mõjukate keskpankade intressimäärade otsuseid. Föderaalreserv, Inglise Pank (BoE) ja Euroopa Keskpank (EKP) avaldavad oma otsused ja ülevaated rahapoliitikast kolmapäeval ja neljapäeval. 

Föderaalreservi intressimäärade otsus avaldatakse homme ja konsensuslik arvamus näeb intressimäära tõusu praeguselt 4 protsendilt 4,5 protsendile. Kas otsus vastab konsensusele? Viimasel ajal on Föderaalreservi retoorika olnud vähem agressiivsem, aga mitte leebem, nagu paljud turuosalised on lootnud. Keskpank on endiselt sihikindel inflatsioonist jagu saamisel, kuid sel kuul võidakse intressimäära tõusu aeglustada, kui Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli viimased märguanded realiseeruvad. 

Ettevaatust: kõrgem intressimäära tõus on endiselt võimalik, mis tähendab, et investorid ja kauplejad peaksid kaaluma mõlemat stsenaariumi. 

Detsembris toimuv FOMC-i (Föderaalne Avatud Turu Komitee) koosolek tõmbab tähelepanu rahapoliitika ja majandusprognooside aruande tõttu. See avaldus hõlmab muutusi sisemajanduse koguproduktis (SKP), inflatsioonimäära prognoosides ja tööpuuduses. Eriti palju huvi tekitab tööturg, mis on olnud üks valguskiiri USA pandeemiajärgses majanduses. Kui FOMC prognoosib 2023. aasta alguseks nõrka tööjõusektorit, võivad turuosalised reageerida, sest suurem tööpuudus on üks peamisi märke majanduse nõrkusest. 

Ühendkuningriigis oli novembris töötushüvitise taotluste arv oodatust suurem. See oli 30,5 tuhat, aga konsensus ootas 3,5 tuhandet ning oktoobris oli see 6,4 tuhat. See oli suurim töötushüvitiste taotluste kasv 2021. aasta veebruarist saadik ja info avalikustati vahetult enne BoE intressimäära otsust neljapäeval. 

BoE peaks tõstma oma peamisi intressimäära suuniseid 3 protsendilt 3,5 protsendile arvestades kõrget inflatsiooni, mis jõudis oktoobris 11,1 protsendini. Agressiivsem otsus võib võimendada hirme majanduslanguse ees ja tuua kaasa suurema tööpuuduse. Nagu ka USA puhul, viitab kõrgem tööpuudus nõrgemale üldisele majanduskasvule, mis suurendaks ülemäärase elukalliduse mõju tarbijate ja riigi jaoks, kuna suureneks maksusoodustus töötutele. 

Liigume nüüd edasi EKP neljapäevase otsuse juurde. Euroopa Keskpank peaks tõstma oma baasintressimäära praeguselt 2 protsendilt 2,5 protsendile püüdes tasakaalustada kõrge inflatsiooni ja majanduskasvu toetamise vahel. Igasugused üllatused EKP rahapoliitikas võivad vallandada reaktsiooni, näiteks volatiilsuse valuuta- ja aktsiaturgudel. 

Kas teile pakub huvi uudiste põhjal kauplemine? Õppige selle kohta Admiralsi tasuta veebikoolitustel, kus te saate kohtuda ja suhelda kogenud kauplejatega ning vaadata reaalajas kauplemissessioone.