Mis on deflatsioon: põhjuste ja tagajärgede tagamaad

Viimaste aastatega on enamik inimesi end inflatsiooni tähendusega ilmselt liigagi hästi kurssi viinud, aga kuidas on lood deflatsiooniga? Kuigi vihje leidub ka nähtuse nimes, on võib-olla vähem ilmne see, miks peetakse deflatsiooni sageli inflatsioonist halvemaks.

Käesolevas artiklis käsitleme deflatsiooni täpsemat tähendust, võrdleme seda inflatsiooniga ja palju muud!

Selles artiklis esitatud teave on mõeldud ainult hariduslikel eesmärkidel ega kujuta endast finantsnõuannet. Enne investeerimisotsuse tegemist pidage nõu finantsnõustajaga.

Mis on deflatsioon?

Deflatsioon tekib siis, kui majanduse kaupade ja teenuste üldine hinnatase püsivalt langeb. See on põhimõtteliselt inflatsiooni vastand ja leiab aset siis, kui inflatsioonimäär muutub negatiivseks.

Hindade languse tõttu raha ostujõud ajaga kasvab, kuna tarbijad vajavad samade kaupade ja teenuste ostmiseks vähem raha kui varem.

Kuigi see võib teoorias väga hästi kõlada, ei pruugi see tingimata nii olla. Muide, paljud majandusteadlased kardavad püsiva deflatsiooni võimalust rohkem kui mõõdukat inflatsiooni ja enamik poliitikakujundajaid seab aktiivselt eesmärgiks madala ja stabiilse inflatsioonimäära.

Deflatsioon vs disinflatsioon

Deflatsiooni ei tohiks segi ajada disinflatsiooniga - kaks mõistet kõlavad küll sarnaselt, kuid on erineva tähendusega. Nagu juba mainitud, tekib deflatsioon siis, kui hinnad langevad ja seda näitab negatiivne inflatsioonimäär.

Disinflatsioon leiab aga aset siis, kui hinnad tõusevad, kuid nende tõusutempo aeglustub. Näiteks kui majanduse inflatsioonimäär langeb 5% -lt 2% -le. Hinnad tõusevad endiselt, kuid mitte nii kiiresti kui varem.

Deflatsiooni põhjused

On mitmeid tegureid, mis võivad põhjustada majanduse hindade langust - heidame neile kõigile kiire pilgu.

Rahapakkumise vähenemine

Kui ringluses on vähem raha, siis raha väärtus tõuseb, muutes kaubad ja teenused suhteliselt odavamaks.

Majanduse rahapakkumist mõjutab keskpanga poliitika. Nii nagu lõtv rahapoliitika võib soodustada inflatsiooni, võib range rahapoliitika deflatsioonini viia.

Kõrgemad intressimäärad motiveerivad inimesi pigem raha säästma kui kulutama, samuti muutub laenamine vähem atraktiivseks. Kui pankades on rohkem raha ja laenamine väheneb, langeb ringluses oleva raha hulk.

Just seetõttu tõstavad poliitikakujundajad inflatsiooni kerkimisel intressimäärasid: tahetakse, et järgnev surve tooks hinnad tagasi kontrolli alla.

Kogupakkumise suurenemine

Ülejäänud kaks võimalikku põhjust hindade languse taga tulenevad majanduse pakkumisest või nõudlusest.

Pakkumise poolest võib kaupade ja teenuste kogupakkumise suurenemine põhjustada üldise hinnataseme languse. See võib juhtuda näiteks siis, kui tehnoloogia areng täiustab tõhusust ja sellest tulenevalt tõstab ka tootlikkust, mispuhul kulude kokkuhoid kantakse üle tarbijale.

Seda tüüpi deflatsiooni nimetavad osad majandusteadlased vahel "heaks deflatsiooniks". Seda tüüpi deflatsiooni nimetatakse vahel heaks deflatsiooniks. Tavaliselt peetakse seda vähem problemaatiliseks kui nõudlusest tulenevat deflatsiooni, kuna hinnalanguse toob kaasa suurenenud tootlikkus, mis peaks pikemas perspektiivis majandusele kasu tooma.

Koondnõudluse vähenemine

Deflatsioon võib tekkida ka kogunõudluse vähenemise tõttu. Lisaks varem mainitud rangemale rahapoliitikale, võib nõudluse vähenemine tuleneda ka tarbijate kindlustunde langusest või laenude kättesaadavuse vähenemisest (nn krediidikriis).

Kogunõudluse langus toob tõenäoliselt kaasa selle, et ettevõtted langetaad kaupade ja teenuste hindu, püüdes tarbimisele elu sisse puhuda. Kui see kestab kaua, võivad madalamad hinnad ja väiksem nõudlus viia kasumi vähenemise ja tööpuuduse suurenemiseni, kuna nõudlus tööjõu järele väheneb.

Miks on deflatsioon halb?

Tarbijana võib tunduda ebaloogiline, et kukkuvad hinnad võivad olla halb asi. Hinnalangus võimaldaks tarbijatel rohkem osta, mis näib esmapilgul kõigile kasu toovat. Kuigi lühiajaline ajutine deflatsiooniperiood võib kasulikuks osutuda, on juurdunud deflatsioon suureks probleemiks.

Pikaajaline hindade langus toob kaasa selle, et ettevõtted teenivad sama hulga kaupade ja teenuste müümisega vähem raha. Sellest tulenev kasumi vähenemine toob tõenäoliselt kaasa kulukärped, sh vallandamised. Tulenev tööpuuduse suurenemine kukutab nõudlust veelgi, kuna koondatud töötajad on sunnitud oma kulutamist tagasi tõmbama, surudes hindu alla.

Lisaks võib hindade langus viia mittehädavajalike ostude edasilükkamiseni, lootuses, et hinnad on tulevikus veelgi madalamad. Kujuta näiteksette, et soovid midagi osta, kuid arvad, et vaid paar nädalat oodates, oleks see odavam. Kas sul oleks kiusatus ostu edasi lükata?

Jällegi võib selline käitumine suurendada survet hindadele, kuna nõudlus väheneb veelgi. Poliitikakujundajad kardavad, et kasvav tööpuudus, langevad palgad ja langev nõudlus võivad viia deflatsioonispiraalini, mille tagajärjed soodustavad edasist deflatsiooni.

Mõju võlale

Veel üks asi, mida meeles pidada, on deflatsiooni mõju olemasolevale võlale.

Hindade langedes raha ostujõud suureneb, mis tähendab, et raha reaalväärtus kasvab. Tulemusena muutub olemasolev võlg reaalselt kulukamaks, mis mõjutab negatiivselt kõiki võlaomanikke, sealhulgas valitsust.

Kui deflatsioon juurdub, muutub olemasolev võlg üha kallimaks, mis toob tõenäoliselt kaasa makseviivituste suurenemise. Halbade ehk makseprobleemidega võlgade summa suurenedes võivad laenuandjad muutuda krediidi pakkumisel üha ettevaatlikumaks, mis võib lõppkokkuvõttes põhjustada veelgi suuremat deflatsiooni.

Kas deflatsioon on halvem kui inflatsioon?

Keskpangad kardavad deflatsiooni rohkem kui inflatsiooni, mida tõendab asjaolu, et poliitikakujundajad sihivad umbes 2%-lise inflatsioonimäära suunas.

Sellel tasemel inflatsiooni peetakse üldjuhul majandusele kasulikuks. See soodustab tarbimise teatud taset, sest pangas istuv raha kaotab aeglaselt väärtust. See aitab nõudlust säilitada, mis võib soodsate tingimuste puhul toetada stabiilseid tööhõive tasemeid ja majanduskasvu.

Kui madalat, stabiilset inflatsioonimäära peetakse tavaliselt majandusele kasulikuks, siis deflatsiooni peetakse üldiselt negatiivseks, eriti kuna sellest võib olla raske taastuda, nagu näitab deflatsioon 1990-ndate Jaapanis. Jaapanis põhjustas kinnisvaramulli lõhkemine ja sellele järgnenud hinnalangus pikaajalise majandusseisaku, mida tuntakse kui „kadunud aastakümmet”.

eflatsiooni negatiivsed tagajärjed tekitavad keskpankadele palju väljakutseid, sest need võivad viia majandustoodangu vähenemiseni ja potentsiaalselt panna majanduse langema.

Deflatsioon Eestis

Eestit on üldjuhul vaevanud pigem liige kõrge inflatsioon kui deflatsioon, aga viimast on paar korda esinenud küll. Viimati koges Eesti deflatsiooni 2020. aastal. Koroonakriisi tõttu langesid naftahinnad maailmaturul ja majandustegevus vähenes.

Enne seda esines Eestis deflatsioon aastatel 2014-2015: näiteks 2015. aasta jaanuaris kukkusid energiahinnad märkimisväärselt, mille tulemusena langes üldine hinnatase eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Deflatsioon püsis ligikaudu aasta. 2015. aasta maiks näitasid Statistikaameti andmed, et tarbijakorv maksis 0,1% rohkem kui aasta varem, tähistades deflatsiooniperioodi lõppu.

Investeerimine Admiralsis

Admiralsi Invest.MT5 kontoga saad ligipääsu aktsiatele enam kui 4500 ettevõttes ja üle 200 börsil kaubeldavale fondile (ETF) maailmaturgudel. lisainfo saamiseks kliki alloleval reklaamil:

Korduma kippuvad küsimused

Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:

• Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse
• Inflatsioon Eestis: majandusnäitajad, põhjused ja tagajärjed
• Mis on ETF ja kuidas Eestis ETF-idesse investeerida?

Admiralsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admirals pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite ja toorainete hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiate ja börsil kaubeldavate fondidega (ETF).

TEAVE ANALüüTILISTE MATERJALIDE KOHTA:

Antud andmed annavad lisateavet kõigi kaubamärgi Admirals all tegutsevate Admiralsi investeerimisühingute (edaspidi „Admirals“) veebisaitidel avaldatud analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, iganädalaste turuperspektiivide või muude sarnaste hinnangute või teabe kohta (edaspidi „analüüs“). Enne investeerimisotsuse tegemist pöörake tähelepanu järgmisele:

• See on turunduskommunikatsioon. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas juriidiliste nõuetega, mille eesmärk on edendada investeerimisanalüüsi sõltumatust, ning sellele ei kehti investeerimisanalüüsi levitamise eel tehingute tegemise keeld.
• Iga klient teeb investeerimisotsuse ise, samas kui Admirals ei vastuta sellisest otsusest tulenevate kaotuste või kahjude eest, olenemata sellest, kas see põhineb sisul või mitte.
• Klientide huvide kaitsmiseks ja analüüsi objektiivsuse tagamiseks on Admirals kehtestanud huvide konfliktide ennetamise ning haldamise asjakohased sisemised protseduurid.
• Analüüsi on koostanud analüütik (edaspidi "autor"). Autor Florent Dubreuil on Admiralsi töövõtja. See sisu on turunduskommunikatsioon ja ei kujuta endast sõltumatut finantsuurimistööd.
• Kuigi tehakse kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et kõik sisu allikad on usaldusväärsed ja et kogu teave esitatakse võimalikult arusaadaval, õigeaegsel, täpsel ning täielikul moel, ei garanteeri Admirals analüüsis sisalduva teabe täpsust ega täielikkust.
• Sisus näidatud finantsinstrumentide mis tahes varasemat või modelleeritud tootlust ei tohiks tõlgendada kui Admiralsi otsest ega kaudset lubadust, garantiid või vihjet mis tahes tulevase tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
• Finantsvõimendusega tooted (muu hulgas hinnavahelepingud) on olemuselt spekulatiivsed ja võivad põhjustada kahjumit või kasumit. Enne kauplemisega alustamist veenduge, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.