Mis on deflatsioon: põhjused ja tagajärjed

Viimaste aastatega on enamik inimesi end inflatsiooni tähendusega ilmselt liigagi hästi kurssi viinud, aga kuidas on lood deflatsiooniga?

Mis on deflatsioon? Kuigi vihje leidub ka nähtuse nimes, on võib-olla vähem ilmne see, miks peetakse deflatsiooni sageli inflatsioonist halvemaks. Käesolevas artiklis käsitleme mõlemat küsimust ja palju muud!

Selles artiklis sisalduv info on avaldatud ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. Enne investeerimisotsuse tegemist konsulteeri finantsnõustajaga.

Mis on deflatsioon?

Deflatsioon tekib siis, kui majanduse kaupade ja teenuste üldine hinnatase püsivalt langeb. See on põhimõtteliselt inflatsiooni vastand ja leiab aset siis, kui inflatsioonimäär muutub negatiivseks.

Hindade languse tõttu raha ostujõud ajaga kasvab, kuna tarbijad vajavad samade kaupade ja teenuste ostmiseks vähem raha kui varem.

Kuigi see võib teoorias väga hästi kõlada, ei pruugi see tingimata nii olla. Muide, paljud majandusteadlased kardavad püsiva deflatsiooni võimalust rohkem kui inflatsiooni ja enamik poliitikakujundajaid seab aktiivselt eesmärgiks madala ja stabiilse inflatsioonimäära.

Deflatsioon vs disinflatsioon

Deflatsiooni ei tohiks segi ajada desinflatsiooniga - kaks mõistet kõlavad küll sarnaselt, kuid on erineva tähendusega. Nagu juba mainitud, tekib deflatsioon siis, kui hinnad langevad ja seda näitab negatiivne inflatsioonimäär.

Disinflatsioon leiab aga aset siis, kui hinnad tõusevad, kuid nende tõusutempo aeglustub. Näiteks kui majanduse inflatsioonimäär langeb 5% -lt 2% -le. Hinnad tõusevad endiselt, kuid mitte nii kiiresti kui varem.

Deflatsiooni põhjused

On mitmeid tegureid, mis võivad põhjustada majanduse hindade langust - heidame neile kõigile kiire pilgu.

Rahapakkumise vähenemine

Kui ringluses on vähem raha, siis raha väärtus tõuseb, muutes kaubad ja teenused suhteliselt odavamaks.

Majanduse rahapakkumist mõjutab keskpanga poliitika. Nii nagu lõtv rahapoliitika tekitab inflatsiooni, põhjustab range rahapoliitika deflatsiooni.

Kõrgemad intressimäärad motiveerivad inimesi pigem raha säästma kui kulutama, samuti muutub laenamine vähem atraktiivseks. Kui pankades on rohkem raha ja laenamine väheneb, langeb ringluses oleva raha hulk.

Just seetõttu tõstavad poliitikakujundajad inflatsiooni kerkimisel intressimäärasid: tahetakse, et järgnev deflatsioonisurve tooks hinnad tagasi kontrolli alla. Kuid kui inflatsioon sihttasemele langemise järel tuleb poliitikat vastavalt kohandada, et vältida deflatsiooniriski.

Kogupakkumise suurenemine

Ülejäänud kaks võimalikku põhjust hindade languse taga tulenevad majanduse pakkumisest või nõudlusest.

Pakkumise poolest võib kaupade ja teenuste kogupakkumise suurenemine põhjustada üldise hinnataseme languse. See võib juhtuda näiteks siis, kui tehnoloogia areng täiustab tõhusust ja sellest tulenevalt tõstab ka tootlikkust, mispuhul kulude kokkuhoid kantakse üle tarbijale.

Seda tüüpi deflatsiooni nimetatakse ahel heaks deflatsiooniks. Tavaliselt peetakse seda vähem problemaatiliseks kui nõudlusest tulenevat deflatsiooni, kuna hinnalanguse toob kaasa suurenenud tootlikkus, mis peaks pikemas perspektiivis majandusele kasu tooma.

Koondnõudluse vähenemine

Deflatsioon võib tekkida ka kogunõudluse vähenemise tõttu. Lisaks varem mainitud rangemale rahapoliitikale, võib nõudluse vähenemine tuleneda ka tarbijate kindlustunde langusest või laenude kättesaadavuse vähenemisest (nn krediidikriis).

Kogunõudluse langus toob tõenäoliselt kaasa selle, et ettevõtted langetaad kaupade ja teenuste hindu, püüdes tarbimisele elu sisse puhuda. Kui see kestab kaua, võivad madalamad hinnad ja väiksem nõudlus viia kasumi vähenemise ja tööpuuduse suurenemiseni, kuna nõudlus tööjõu järele väheneb.

Miks on deflatsioon halb?

Tarbijana võib tunduda ebaloogiline, et kukkuvad hinnad võivad olla halb asi. Hinnalangus võimaldaks tarbijatel rohkem osta, mis näib esmapilgul kõigile kasu toovat. Kuigi lühiajaline ajutine deflatsiooniperiood võib kasulikuks osutuda, on juurdunud deflatsioon suureks probleemiks.

Pikaajaline hindade langus toob kaasa selle, et ettevõtted teenivad sama hulga kaupade ja teenuste müümisega vähem raha. Sellest tulenev kasumi vähenemine toob tõenäoliselt kaasa kulukärped, sh vallandamised. Tulenev tööpuuduse suurenemine kukutab nõudlust veelgi, kuna koondatud töötajad on sunnitud oma kulutamist tagasi tõmbama, surudes hindu alla.

Lisaks võib hindade langus viia mittehädavajalike ostude edasilükkamiseni, lootuses, et hinnad on tulevikus veelgi madalamad. Kujuta ette, et soovid midagi osta, kuid arvad, et vaid paar nädalat oodates, oleks see odavam. Kas sul oleks kiusatus ostu edasi lükata?

Jällegi võib selline käitumine suurendada survet hindadele, kuna nõudlus väheneb veelgi. Poliitikakujundajad kardavad, et kasvav tööpuudus, langevad palgad ja langev nõudlus võivad viia deflatsioonispiraalini, mille tagajärjed soodustavad edasist deflatsiooni.

Mõju võlale

Veel üks asi, mida meeles pidada, on deflatsiooni mõju olemasolevale võlale.

Hindade langedes raha ostujõud suureneb, mis tähendab, et raha reaalväärtus kasvab. Tulemusena muutub olemasolev võlg reaalselt kulukamaks, mis mõjutab negatiivselt kõiki võlaomanikke, sealhulgas valitsust.

Kui deflatsioon juurdub, muutub olemasolev võlg üha kallimaks, mis toob tõenäoliselt kaasa makseviivituste suurenemise. Halbade ehk makseprobleemidega võlgade summa suurenedes võivad laenuandjad muutuda krediidi pakkumisel üha ettevaatlikumaks, mis võib lõppkokkuvõttes põhjustada veelgi suuremat deflatsiooni.

Kas deflatsioon on halvem kui inflatsioon?

Keskpangad kardavad deflatsiooni rohkem kui inflatsiooni, mida tõendab asjaolu, et poliitikakujundajad sihivad umbes 2%-lise inflatsioonimäära suunas.

Sellel tasemel inflatsioon peetakse üldjuhul majandusele kasulikuks. See soodustab tarbimise teatud taset, sest pangas istuv raha kaotab aeglaselt väärtust. See aitab nõudlust säilitada, mis võib soodsate tingimuste puhul toetada stabiilseid tööhõive tasemeid ja majanduskasvu.

Kui madalat, stabiilset inflatsioonimäära peetakse tavaliselt majandusele kasulikuks, siis deflatsiooni peetakse üldiselt negatiivseks, eriti kuna sellest võib olla raske taastuda, nagu näitab deflatsioon 1990-ndate Jaapanis.

Deflatsiooni negatiivsed tagajärjed põhjustavad keskpankadele palju peavalu, sest need võivad viia majandustoodangu vähenemiseni ja potentsiaalselt panna majanduse langema.

Deflatsioon Eestis

Eestit on üldjuhul vaevanud pigem liige kõrge inflatsioon kui deflatsioon, aga viimast on paar korda esinenud küll. Viimati koges Eesti deflatsiooni 2020. aastal. Koroonakriisi tõttu langesid naftahinnad maailmaturul ja majandustegevus vähenes.

Enne seda esines Eestis deflatsioon aastatel 2014-2015: näiteks 2015. aasta jaanuaris kukkusid energiahinnad märkimisväärselt, mille tulemusena langes üldine hinnatase eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Deflatsioon püsis ligikaudu aasta. 2015. aasta maiks näitasid Statistikaameti andmed, et tarbijakorv maksis 0,1% rohkem kui aasta varem, tähistades deflatsiooniperioodi lõppu.

Investeerimine Admiralsis

Admiralsi Invest.MT5 kontoga saad osta aktsiaid enam kui 4500 ettevõttes ja üle 200 börsil kaubeldavat fondi (ETF) üle maailma. lisainfo saamiseks kliki alloleval reklaamil:

Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:

Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse

Inflatsioon Eestis: majandusnäitajad, põhjused ja tagajärjed

Mis on ETF ja kuidas Eestis ETF-idesse investeerida?

Admiralsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admirals pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite, toorainete ja börsil kaubeldavate fondide (ETF) hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiatega.

TEAVE ANALÜÜTILISTE MATERJALIDE KOHTA  

Käesolev teave väljendab täiendavat informatsiooni kõikide analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, nädalaprognooside ning mistahes teiste sarnaste hinnangute või informatsiooni kohta (edapidi „Analüüs"), mis on avalikustatud Admiralsi investeerimisettevõtete veebilehel, kes tegutsevad Admiralsi kaubamärgi all. Enne investeerimisotsuse tegemist palume Teil pöörata tähelepanu alljärgnevale:

• Tegemist on sisuturundusega. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas investeerimisuuringute sõltumatuse edendamiseks kavandatud juriidiliste nõuetega ning selle suhtes ei kohaldata enne investeerimisuuringute levitamist mingisugust ärikeeldu. 
• Iga investeerimisalase otsuse näol on tegemist kliendi isikliku otsusega ning Admirals ei vastuta otsusest tekkinud kahju eest, olenemata sellest, kas otsuse tegemisel on tuginetud Analüüsis esitatud teabele või mitte. 
• Klientide huvide kaitsmiseks ning analüüsi objektiivsuse kahjustamise vältimiseks on Admiralsi kehtestanud vastavad sisekorrad huvide konfliktide tuvastamiseks ning käitlemiseks. 
• Selle artikli autor Florent Dubreuil on Admiralsi töötaja. See sisu on turunduskommunikatsioon ega kujuta endast sõltumatut finantsuuringut.
• Kuigi kasutusele on võetud kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et analüüsi allikad oleksid usaldusväärsed ning sisalduv informatsioon oleks esitatud võimalikult arusaadavalt, õigeaegselt, täpselt ning täielikult, ei garanteeri Admiralsi analüüsis sisalduva teabe täpsust või täielikkust. 
• Analüüsis avaldatud teave finantsinstrumentide varasema või modelleeritud tootluse kohta ei tähenda Admiralsi poolset otsest või kaudset lubadust, garantiid või viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. 
• Võimendatud tooted (sealhulgas hinnavahelepingud), on spekulatiivse iseloomuga ning võivad kaasa tuua nii kahju kui kasu. Enne kauplemise alustamist palume teha kindlaks, et mõistate täielikult  kaasnevaid riske.