Inflatsioon Eestis: majandusnäitajad, põhjused ja tagajärjed

Eesti inflatsioon on viimastel kuudel küll langenud, kuid jääb endiselt Euroopa keskmisest kõrgemaks. See sunnib paljusid investoreid oma investeerimisstrateegiaid ümber kaaluma. Antud artikkel põhineb põhjalikul Eesti inflatsiooni puudutaval uurimistööl, eesmärgiga pakkuda ülevaadet sellest, mis inflation endast täpsemalt kujutab ja kuidas see parasjagu Eesti investoreid ja inimesi üldiselt mõjutab.
Selles artiklis sisalduv info on avaldatud ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. Enne investeerimisotsuse tegemist konsulteeri finantsnõustajaga.
Sisukord
Mis on inflatsioon?
Alustuseks uurime, mis on inflatsioon - sõna, mis näib viimasel ajal paljudele inimestele rohkelt muret tekitavat.
Inflatsioon mõõdab kiirust, millega kaupade ja teenuste maksumus teatud aja jooksul tõuseb ja seeläbi ka raha ostujõu kaotamise kiirust. Kuigi see võib esmapilgul tunduda kui olemuselt halb asi, on inflatsioon täiesti tavapärane nähtus ja terve majanduse jaoks on madal ja stabiilne inflatsioonimäär vajalik.
Seetõttu seavad paljud arenenud riigid inflatsioonimäära eesmärgiks umbes 2%. Sellel tasemel Inflatsiooni julgustab tarbijaid rohkem raha kulutama, mis omakorda kiirendab majanduskasvu.
Probleemid tekivad aga siis, kui inflation hakkab sellest tasemest oluliselt kõrgemale ronima ning kaupade ja teenuste hinnad kasvavad kiiremini, kui palgad suudavad sammu pidada.
Kuigi Eesti inflatsioon on viimasel ajal langenud, on see endiselt üle eesmärgi. Eesti aastane inflatsioon aeglustus 2024. aasta novembris 3,7 protsendile. Viimased aastad on aga hindu kõvasti tõstnud: võrreldes koroonaeelse 2019. aasta detsembriga on Eesti hinnatase nüüd 40,9 protsenti kõrgem.
Majandusnäitajad
SKP deflaator
SKP deflaator mõõdab kõigi uute kodumaiste toodete ja teenuste hindade muutust majanduses. Erinevalt tarbijahinnaindeksist, mis keskendub ainult tarbekaupadele ja teenustele, hõlmab SKP deflaator kogu majandusspektrit, pakkudes laiaulatuslikumat inflatsioonimõõdikut. Eestis tõusis SKP deflaator 2023. aasta neljandas kvartalis 2023. aasta kolmanda kvartali 150,88 punktilt 154,83 punktini, viidates laiaulatuslikule hinnatõusule.
Põhjused ja tagajärjed
Inflatsiooni taga võib olla mitmeid tegureid ning sellel on olulised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Eestis on viimase aja inflatsioonitrende mõjutanud nii globaalsed kui ka siseriiklikud tegurid. Anname kiire ülevaate lähiaastate inflatsiooni taga olevatest põhjustest.
Inflatsiooni põhjused Eestis
- Kallinev energia: Eesti inflatsiooni oluliseks tõukejõuks on olnud energiahindade järsk tõus. Ülemaailmsed energiahindade kõikumised on Eestile energiatarbimisharjumuste ja turustruktuuride tõttu tugevat mõju avaldanud.
- Majanduse tugev pandeemiajärgne taastumine: pärast COVID-19 pandeemiat taastus Eesti majandus kiiresti. See tõi kaasa aga suurenenud nõudluse kaupade ja teenuste järele, kergitades hindu.
- Tõusvad palgad: majanduse kiire taastumine süvendas tööjõupuudust, mille tulemuseks oli palgatõus. Kuigi kõrgemad palgad toovad töötajatele kasu, võivad need ettevõtete tootmiskulusid tõsta, kes võivad need kulud kõrgemate hindade näol tarbijatele üle kanda.
- Maksupoliitika muudatused: Hiljutised käibemaksu- ja aktsiisitõusud on tarbijahindadele otsest mõju avaldanud, panustades inflatsiooni.
- Häired tarneahelates: globaalsed tarneahelaprobleemid on mõjutanud kaupade kättesaadavust, põhjustades teatud toodete nappust ja kõrgemaid hindu.
Inflatsiooni tagajärjed Eestis
Tarbijate jaoks on üks silmatorkavamaid tagajärgi tõusvatest hindadest tingitud ostujõu vähenemine. Kuigi ka palgad on tõusnud, ei ole need suutnud kerkinud kulutustega sammu pidada. Reaalsuses on eesti elukalliduse tõus inflatsiooni isegi ületanud, sest Eestis ei arvestata inflatsiooni arvutamisel tõusnud intressimäärasid, mis mõjutavad aga enamikku majapidamisi.
Inflatsioon on ka majanduskasvu aeglustanud, sest kõrged inflatsioonimäärad tekitavad teadmatust, mis viivad investeeringute ja kulutuste vähenemiseni. Aeglast kasvu prognoositakse Eestile ka tulevikuks. Inflatsioon vähendab säästude väärtust, mis võib säästmist pärssida.
Kõrge inflatsioon mõjutab ebaproportsionaalselt just väiksema sissetulekuga inimesi, kelle palgast kulub suurem osa oma põhivajaduste katmisele. Näiteks inimesele, kelle palk on 1000 eurot ning igakuised energiakulud on nüüd 120 euro asemel 180 ja toidu peale läheb 200 euro asemel 300, kujutab hinnatõusu osakaal palgast palju suuremat protsenti, kui kellelegi, kelle igakuine sisstulek on 3500 eurot.
Kuidas mõjutab inflatsioon investeeringuid?
Sellele küsimusele on keeruline anda selget vastust, sest suhe inflatsiooni ja börside vahel on keerukas.
Ajalooliselt on aktsiaturg tervikuna inflatsiooni puhul väga vastupidavaks ostunud, järjekindlalt taastudes ja tõustes, olenemata sellest, milliseid raskusi on majandus tema teele heitnud. Pea aga meeles, et mineviku tootlus ei ole tuleviku tulemuste usaldusväärne näitaja.
Seetõttu põhjustab kõrge inflatsiooniga periood kogenud ja pika plaaniga investoritele, kellel on hästi hajutatud portfell, vähem peavalu, eeldusel, et see ei pikene ja neil on kannatlikkust – nii psühholoogilisest kui ka rahalisest küljest.
Arvatakse, et hästi hajutatud aktsiaportfell pakub potentsiaalselt pikas perspektiivis üpriski tugevat kaitset inflatsiooni eest.
Lühiplaanis võivad aktsiaturud aga inflatsiooni suhtes haavatavaks osutuda ja siinpuhul on mõju börsidele sageli selgelt negatiivne.
Selles peatükis olev teave ei ole investeerimisnõuanne. Investorid peaksid kaaluma oma isiklikku finantsolukorda või konsulteerima kvalifitseeritud nõustajaga.
Inflatsiooni mõju börsidele lühiplaanis
Miks omab inflation börsile lühiplaanis halba mõju? Välja võib tuua neli peamist põhjust, mis seda negatiivset seost seletavad.
Esiteks tekitab inflatsioon ebakindlust, mis on üks hullemaid asju, mis finantsturgudel juhtuda võib. Ebakindluse puhul käituvad paljud investorid irratsionaalselt, satuvad paanikasse ja väljuvad tehingutest hirmu, mitte faktide põhjal. See võib tekitada suuri müügilaineid, kukutades aktsiahindu lühikeses perspektiivis.
Teiseks kipuvad keskpangad reageerima kõrgele inflatsioonile rahapoliitika karmistamisega, täpsemalt intressimäärade tõstmisega. Üldiselt on intressimäärad ja aktsiad negatiivses korrelatsioonis - see tähendab, et kui intressimäärad tõusevad, siis aktsiad langevad. Üks põhjus selle taga on asjaolu, et investorid asendavad tavaliselt kõrgema riskiga aktsiad toorainete ja muude "reaalvaradega", mida peetakse oma väärtuse säilitamisel paremaks.
Kolmandaks vähendab kõrgem inflatsioon raha ostujõudu, mis tähendab, et kui palgad ei suuda inflatsiooniga sammu pidada, peavad inimesed oma kulutusi kärpima. See toob kaasa tarbimise üldise languse, ettevõtete tulu vähenemise ja vii lõpuks väiksema kasumini, mis kipub aktsiahindu alla tõmbama.
Viimaks, inflatsioon ei mõjuta ainult tarbijaid. Sageli on ettevõtted sunnitud tegelema kõrgemate sisendkuludega, mis võivad lühiajaliselt nende kasumist tüki võtta. Pikemas perspektiivis on paljud ettevõtted võimelised need kulud oma klientidele kandma ja seeläbi kasumlikkuse taastada. See ei ole aga alati kohene. Hinnatõusude rakendamiseks võib kuluda realistlikult paar kvartalit.
Kokkuvõte
Kõrge inflation mõjutab kõiki, tavainimestest ja investoritest ettevõtete ning valitsusteni. Eesti on viimastel aastatel ühe Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooni läbi elanud, mistõttu on hinnad kerkinud, ostujõud langenud ja majandus aeglustund. Taolises olukorras kipub investoritel sageli oma järgimiste sammude plaanimine keeruline olema. Kõige olulisem on aga siinpuhul rahulikuks jääda.
Turud ja turuosalised käituvad sageli ebaratsionaalselt ning müüvad oma aktsiad vaid põhjusel, et ka teised seda teevad - see ei ole mõistlik põhjus. Alati tee ise enne uurimistööd ja ning tegutse põhinedes oma teadmistel, mitte masside mõjul.
Mis puutub aga olemasolevatesse pikaajalistesse investeeringutesse, siis pikaajalised investorid võivad inflatsiooniperioodidel eelistada oma olemasolevaid investeeringuid hoida, kuid see otsus peaks põhinema individuaalsetel finantseesmärkidel ja riskitaluvusel.
Investeerimine Admiral Marketsis
Admiral Marketsi Invest.MT5 kontoga saad osta aktsiaid enam kui 4500 ettevõttes ja üle 200 börsil kaubeldavat fondi (ETF) üle maailma. lisainfo saamiseks kliki alloleval reklaamil:
Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:
Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse
Idufirmadesse Investeerimine: kuidas ja miks?
ETF investeerimine: tähendus ja TOP ETF-id aastal 2025
Admiral Marketsist
Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admiral Markets pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite, toorainete ja börsil kaubeldavate fondide (ETF) hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiatega.
TEAVE ANALÜÜTILISTE MATERJALIDE KOHTA
Käesolev teave väljendab täiendavat informatsiooni kõikide analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, nädalaprognooside ning mistahes teiste sarnaste hinnangute või informatsiooni kohta (edapidi „Analüüs"), mis on avalikustatud Admiral Marketsi veebilehel. Enne investeerimisotsuse tegemist palume Teil pöörata tähelepanu alljärgnevale:
- Tegemist on sisuturundusega. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas investeerimisuuringute sõltumatuse edendamiseks kavandatud juriidiliste nõuetega ning selle suhtes ei kohaldata enne investeerimisuuringute levitamist mingisugust ärikeeldu.
- Iga investeerimisalase otsuse näol on tegemist kliendi isikliku otsusega ning Admiral Markets ei vastuta otsusest tekkinud kahju eest, olenemata sellest, kas otsuse tegemisel on tuginetud Analüüsis esitatud teabele või mitte.
- Klientide huvide kaitsmiseks ning analüüsi objektiivsuse kahjustamise vältimiseks on Admiral Marketsi kehtestanud vastavad sisekorrad huvide konfliktide tuvastamiseks ning käitlemiseks.
- Analüüsi on koostanud analüütik (edaspidi "autor"). Selle artikli autor Roberto Rivero on Admiral Marketsi töötaja/töövõtja. See sisu on turunduskommunikatsioon ega kujuta endast sõltumatut finantsuuringut.
- Kuigi kasutusele on võetud kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et analüüsi allikad oleksid usaldusväärsed ning sisalduv informatsioon oleks esitatud võimalikult arusaadavalt, õigeaegselt, täpselt ning täielikult, ei garanteeri Admiral Marketsi analüüsis sisalduva teabe täpsust või täielikkust.
- Analüüsis avaldatud teave finantsinstrumentide varasema või modelleeritud tootluse kohta ei tähenda Admiral Marketsi poolset otsest või kaudset lubadust, garantiid või viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
- Võimendatud tooted (sealhulgas hinnavahelepingud), on spekulatiivse iseloomuga ning võivad kaasa tuua nii kahju kui kasu. Enne kauplemise alustamist palume teha kindlaks, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.