Mis on ETF: teejuht Eesti investoritele

ETF-id on Eestis aina populaarsust kogumas, kuna need muudavad fondidesse investeerimise väikeinvestoritele palju kättesaadavamaks. Selles artiklis anname ülevaate, mis on ETF, millised on nende eelised ja puudused ning kuidas neisse investeerida.

Selles artiklis esitatud teave on mõeldud ainult hariduslikel eesmärkidel ega kujuta endast finantsnõuannet. Enne investeerimisotsuse tegemist pidage nõu finantsnõustajaga.

Mis on ETF?

Börsil kaubeldav fond (Exchange Traded Fund ehk ETF) on väärtpaberite kogum, mida saab osta või müüa maaklerfirma kaudu või börsil. ETF kui toode tekkis 1993. aastal ja selle sümboliks oli laialt tuntud SPY või Spiders. Sellest kujunes läbi aegade populaarseim ETF.

ETF-id katavad laia hulka varaklasse alates traditsioonilistest börsil noteeritud ettevõtetest kuni valuutade ja tooraineteni. ETF-id on sisuliselt investeerimisfondid, mis järgivad konkreetset indeksi (mis võib esindada muuhulgas näiteks maailma eri piirkondi või teatud suuruses ettevõtteid) või muud varade korvi. Näiteks Vanguard S&P 500 UCITS ETF järgib S&P 500 indeksit, mis sisaldab USA 500 suurima ettevõtte aktsiaid. Juhime tähelepanu, et varanäited on esitatud ainult hariduslikul eesmärgil ega kujuta endast investeerimisalast nõuannet.

Alumine tabel pakub kiiret ülevaadet ETF-ide peamistest tunnustest.

Börsil kaubeldavad fondid on viimasel ajal ühed populaarsemad finantstooted väikeinvestorite seas. Juba ainult USA börsidel on ligi 4000 ETF-i, millesse on kokku investeeritud umbes 10 triljon dollarit. ETF-idel on palju eeliseid kuid ka kitsaskohti. Need võivad pakkuda mitmekesistamisvõimalusi, kuid omavad ka riske, seega ei pruugi need sobida kõigile investoritele.

Kuidas erinevad ETF-id ja indeksfondid?

ETF võib olla indeksfond aga ei pea. Indeksfondid jälgivad konkreetset indeksi, püüdes selle tootlust jäljendada ning üldjuhul hallatakse neid passiivselt. ETF võib olla aga ka aktiivselt hallatav, mispuhul fondihaldur valib ise instrumente ja püüab turust paremat tootlust teenida (NB: aktiivne haldamine ei pruugi aga paremaid tulemusi tähendada).

Lisaks on ETF-id börsil noteeritud: nendega kaubeldakse pidevalt ja nende hind muutub päeva jooksul. Indeksfondid ei ole aga börsil noteeritud ja nende hind määratakse tavaliselt üks kord päevas. Seetõttu toimub ostmine või müümine netovara väärtuse alusel.

Erinevad ETF-ide tüübid

Juhime tähelepanu, et järgnevad varanäited on esitatud ainult hariduslikul eesmärgil ega kujuta endast investeerimisalast nõuannet. Investorid peaksid enne kauplemisotsuste langetamist liseseisvalt uurimistööd tegema.

Kauplemiseks on saadaval mitmeid erinevaid ETF fonde:

• Riigispetsiifilised ETF-id: pakub ligipääsu aktsiaturgudele üle maailma, mis muidu oleks raskesti ligipääsetavad. Näiteks iShares MSCI Taiwani ETF pakub kokkupuudet Taiwani aktsiaturuga.

• Sektorispetsiiflised ETF-id: iShares UK Property UCITS ETF pakub näiteks kokkupuudet Suurbritannia kinnisvaraturule.

• Toorainespetsiifilised ETF-id: ETF-ide (näiteks SPDR S&P Metals & Mining ETF) kaudu saad ligipääsu ülemaailmsele metallide ja kaevandusturule, selle asemel, et leida konkreetne metall või ettevõte, millesse investeerida.

• Indeksispetsiifilised ETF-id: nagu eelnevalt juttu oli, saab kaubelda näiteks S&P 500 indeksi ETF-iga (Vanguard S&P 500 ETF).

On olemas veel palju erinevaid ETF-ide tüüpe, mis jälgivad näiteks võlakirju, valuutasid, uusi sektoreid nagu biotehnoloogia, tehisintellekt jne.

ETF-idega seotud kulud

Sinu investeeringut konkreetsesse ETF-i mõjutavad erinevad kulud, mis kaasnevad nende ostu, omamise ja müügiga. Peamised numbrid, millega tuleks enne investeeringu tegemist end kurssi viia, on:

• Kulusuhe ja kogukulu määr: mõlemad näitavad, kui palju maksab ETF-i ülalpidamine väljendatuna protsendina sinu investeeringust. Kogukulu määr (ingliskeeles total expense ratio ehk TER) on kõikehõlmavam, sest kui kulusuhe väljendab ETF-i halduskulusid, siis TER hõlmab ka palju muud, nagu erinevad juriidilised kulud. Üldjuhul jäävad need kõvasti alla ühe protsendi (kuigi on ka erandeid), kuid ajaga võib summa üpriski suureks kujuneda. Seetõttu tasub enne kindlat indeksi järgivasse ETF-i investeerimisest võrrelda erinevate fondihaldurite haldustasusid.
  
• Kauplemisega kaasnevad kulud: need on kulud, mis tekivad ETF-i ostmisel ja müümisel ning hõlmavad pakkumis- ja nõudlushinna kursivahet ja vahendustasusid.

Kõik need kulud võivad sinu ETF-i lõplikus tootluses olulist rolli mängida. Mida madalamad kulud, seda väiksem on nende mõju investeeringu lõpptulemusele. Admiral Marketsis ETF-idega kauplemisega kaasnevate kulude kohta leiad rohkem infot lehelt "Instrumentide spetsifikatsioon".

Riskid

Eri sorti ETF-idega kaasnevad ka erinevad riskid. Näiteks sektoripõhised ETF-id on tundlikumad konkreetset sektorit puudutavate raskuste suhtes (kontsentratsioonirisk). Tärkavate turgude ETF-id võivad langeda, kui valuutakurss kõigub, poliitiline stabiilsus konkreetses riigis kehveneb või leiavad aset äkilised regulatsioonimuudatused. Toorainepõhised ETF-id võivad kukkuda, kui toorme hind langeb.

ETF-e mõjutab ka likviidsusrisk: ETF-ide likviidsus sõltub nii ETF-i enda kauplemismahust kui ka alusvaradest. Teatud olukordades võib ostu- ja müügihinna vahe kasvada, mistõttu võib olla keeruline ETF-i osta/müüa.

Samuti tuleb arvestada, et kui ETF hoiab välisvaluutas nomineeritud varasid, võivad vahetuskursside muutused mõjutada tootlust investori baasvaluutasse tagasi konverteerides (valuutarisk).

Iga ETF-i tüüpi mõjutavad eripärsed riskid. Enne investeerimist vii end kurssi teguritega, mis võivad ETF-i aluseks olevat turgu mõjutada.

Lisaks võib indeksfondist ETF-ide puhul esineda jälgimisviga. See mõõdab passiivse ETF-i ja selle aluseks oleva indeksi erinevust. Mida suurem on jälgimisviga, seda suurem erinevus alusindeksi ja fondi tootluses, mistõttu on ETF-i tootlus raskemini prognoositav ja võib oluliselt erineda alusindeksi omast. Alati tuleb arvestada ka üldise kahjumiriskiga, mis kaasneb iga investeeringuga.

NB: eelnenu käsitleb vaid üldiseid riskitegureid ega hõlma kõiki võimalikke riske.

Kuidas investeerida ETF-idesse?

Admiral Marketsis on võimalik ETF-idesse investeerida nelja sammuga:

1. Ava Invest.MT5 konto ja sisene Dashboardi.
2. Ava Admiral Markets Platvorm.
3. Otsi ETF-i, millesse soovid investeerida ja ava hinnagraafik.
4. Sisesta ühikute arv ja klõpsa "osta", et oma tehingukorraldus turule saata.

Kokkuvõte

ETF-id on üks võimalus oma portfelli mitmekesistamiseks, millesse investeerimine sarnaneb aktsiatele. Enne ühegi investeerimisotsuse tegemist tasub aga kaaluda oma riskivalmidust, strateegia põhjalikult läbi mõelda ning isiklik uurimistöö ära teha.

Kui oled huvitatud investeerimisest, kuid ei tunne end reaalsete turgude jaoks valmis, on üks võimalus demokonto. Admiral Marketsi pakutav demokonto võimaldab harjutada kauplemist ja investeerimist virtuaalse rahaga realistlikes turutingimustes (see ei jäljenda aga kõiki reaalse kauplemisega kaasnevaid riske). Tasuta demokonto avamiseks kliki alloleval bänneril:

Korduma kippuvad küsimused

Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:

Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse

Idufirmadesse Investeerimine: kuidas ja miks?

Kuidas osta aktsiaid: juhend Eesti investoritele

Admiral Marketsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admiral Markets pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite ja toorainetega hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiate ja börsil kaubeldavate fondidega (ETF).

TEAVE ANALüüTILISTE MATERJALIDE KOHTA:

Antud andmed annavad lisateavet kõigi kaubamärgi Admiral Markets all tegutsevate Admiral Marketsi investeerimisühingute (edaspidi „Admiral Markets“) veebisaitidel avaldatud analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, iganädalaste turuperspektiivide või muude sarnaste hinnangute või teabe kohta (edaspidi „analüüs“). Enne investeerimisotsuse tegemist pöörake tähelepanu järgmisele:

• See on turunduskommunikatsioon. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas juriidiliste nõuetega, mille eesmärk on edendada investeerimisanalüüsi sõltumatust, ning sellele ei kehti investeerimisanalüüsi levitamise eel tehingute tegemise keeld.
• Iga klient teeb investeerimisotsuse ise, samas kui Admiral Markets ei vastuta sellisest otsusest tulenevate kaotuste või kahjude eest, olenemata sellest, kas see põhineb sisul või mitte.
• Klientide huvide kaitsmiseks ja analüüsi objektiivsuse tagamiseks on Admiral Markets kehtestanud huvide konfliktide ennetamise ning haldamise asjakohased sisemised protseduurid.
• Analüüsi on koostanud analüütik (edaspidi "autor"). Autor Florent Dubreuil on Admiral Marketsi töövõtja. See sisu on turunduskommunikatsioon ja ei kujuta endast sõltumatut finantsuurimistööd.
• Kuigi tehakse kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et kõik sisu allikad on usaldusväärsed ja et kogu teave esitatakse võimalikult arusaadaval, õigeaegsel, täpsel ning täielikul moel, ei garanteeri Admiral Markets analüüsis sisalduva teabe täpsust ega täielikkust.
• Sisus näidatud finantsinstrumentide mis tahes varasemat või modelleeritud tootlust ei tohiks tõlgendada kui Admiral Marketsi otsest ega kaudset lubadust, garantiid või vihjet mis tahes tulevase tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
• Finantsvõimendusega tooted (muu hulgas hinnavahelepingud) on olemuselt spekulatiivsed ja võivad põhjustada kahjumit või kasumit. Enne kauplemisega alustamist veenduge, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.