Mis on võlakirjad? 5 peamist liiki

Võlakirjad on fikseeritud tuluga finantsinstrumendid, millest saab lihtsustatud kujul mõelda kui võlakohutsusest, kuigi reaalsuses on see siiski nüansirikkam. Artiklis arutatatakse, mis on võlakiri, miks neid emiteeritakse ja kuidas käib võlakirjade ostmine.

• Võlakirjad võivad potentsiaalselt pakkuda pikaajalist ja stabiilsest tootlust, kuid enne ostu tuleb kaaluda võlakirja reitingut ja võlakirju mõjutavaid majandustegureid.
• Võlakirju ja seotud instrumente leidub mitmeid, näiteks ettevõtete ja riikide võlakirjad, rahvusvahelised võlakirjad ja võlakirjade ETF-id.

Selles artiklis esitatud teave on mõeldud ainult hariduslikel eesmärkidel ega kujuta endast finantsnõuannet. Enne investeerimisotsuse tegemist pidage nõu finantsnõustajaga.

Mis on võlakiri?

Võlakiri on fikseeritud tuluga finantstoode, mis võimaldab erinevatele riigiasutustel ja ettevõtetel oma rahalisi vahendeid kasvatada.

Võlakiri on võlakohustus. Võlakirja väljalaskja võtab endale võlakohutuse ja investor, kes võlakirja omandab, pakub võlakirja eest raha.

Võlakirja väljalaskja võib saadud raha kasutada konkreetse tegevuse, projekti vmt finantseerimiseks, mis on täpsustatud võlakirjade pakkumises. Vastutasuks maksab võlakirja väljalaskja selle omanikule regulaarselt fikseeritud määraga intressi võlakirja lunastustähtaja lõpuni (maturity date). Tähtaja saabudes maksab võlakirja väljalaskja omanikule tagasi kogu laenusumma.

Võlakirja väljalaskja ja ostja tehing tehakse esmaturul, kuid see on vaid osa tervest võlakirjaturust. Eksisteerib ka järelturg, kus kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega (Admiral Markets aga võlakirju ei paku). Võlakirjaturg on väga suur, ületades väärtuselt isegi aktsiaturgu.

Kõige suuremad võlakirjade väljalaskjad on valitsused. Valitsused annavad välja pikaajalisi riigivõlakirju selleks, et rahastada riiklikke kulutusi. Neile järgnevad pangad ja ettevõtted. Riigivõlakirjadest ja ettevõtete võlakirjadest tuleb allpool rohkem juttu.

Enne jätkamist, selgitame võlakirjade kauplemisega seotud terminoloogiat:

• Põhisumma (principal) – summa, mida võlakirja väljalaskja on laenanud ja mille pealt maksab omanikule intressi
• Lunastustähtaeg (maturity date) – tähtaeg, millal laenu põhisumma tuleb võlakirja omanikule tagasi maksta
• Kupongimäär (coupon rate) – intressimäär, mis makstakse võlakirja omanikule väljalaskja poolt
• Tootlus (yield) – näitab tulu, mida investor võlakirjalt teenib. Seda saab välja arvutada mitmel viisil, kuid kõige lihtsam valem on: aastaintressi summa / võlakirja turuhind antud hetkel
• Hetke turuhind – kehtivate võlakirjade hinnad muutuvad pidevalt, kuna nendega kaubeldakse järelturul

Reitingud

Nagu eelpool mainitud, annab võlakirja omanik laenu võlakirja emiteerijale. Mis puudutab raha laenamist, siis üks olulisemaid tegureid on laenuvõtja usaldusväärsus. Siinpuhul tasub kaaluda krediidireitinguid. Ettevõtted nagu näiteks Moody's ja Standard & Poor's on reitinguagentuurid, mis annavad võlakirjadele krediidireitinguid, mille eesmärk on aidata investoritel otsustada, kui tõenäoliselt võlakirja väljaandja oma maksekohustust täidab.

Kõrgeim reiting on AAA. Reitingud alates BBB antakse veidi kõrgema riskiga võlakirjadele. Spekulatiivseteks ja seega riskantsemateks reitinguteks peetakse BB või sellest madalamaid reitinguid. Need on suurema riskiga ja seetõttu vähem atraktiivsemad riskitundlikele investoritele. Seetõttu on nende kupongimäär ehk intressimäär kõrgem.

Peamised võlakirjade liigid

Järgnevalt uurime erinevaid võlakirjade liike. Nendeks on:

• Ettevõtete võlakirjad
• Valitsuse ehk riigivõlakirjad
• Munitsipaalväärtpaberid
• Rahvusvahelised võlakirjad

Ettevõtete võlakirjad

Ettevõtted saavad raha koguda näiteks aktsiate müügi või võlakirjade emiteerimisega. Niiviisi rahastatakse sageli näiteks ettevõtete ühinemisi, ülevõtmisi või laienemisi. Kapitali kogumisega kaasnevad loomulikult ka kulud. Aktsiate puhul annab ettevõtte aktsia omanikule hääleõiguse ning maksab dividende.

Võlaga võivad ettevõttele tekkida intressikulud. Ettevõte võib emiteerida pika tähtajaga laene, kuid võlakirjade puhul on minimaalne tähtaeg vähemalt 1 aasta. Ettevõtte poolt väljaantud lühiajalise tähtajaga võlakirja nimetatakse kommertspaberiks, mille tähtaeg on maksimaalselt 270 päeva. Võlakirjade järelturul kaubeldakse tavaliselt börsiväliselt (OTC), kuid mõndade võlakirjadega saab kaubelda ka börsil.

Riigivõlakirjad

Riigivõlakiri ehk valitsuse võlakiri on riigivõla liik. Riigivõlakirjad on tavaliselt keskmise või pikaajalise tähtajaga, paarist aastast kuni mitmete dekaadideni. On ka lühiajalise tähtajaga võlakirju, nende inglisekeelne nimetus on Treasury Bills (T-bills).

Suurimad valitsuse võlakirjad on:

• USA pikaajalised riigivõlakirjad aegumistähtajaga 10-30 aastat (T-bonds)
• USA keskmise pikkusega USA valitsuse võlakirjad aegumistähtajaga 2-10 aastat (T-notes). Näiteks riigivõlakiri 10-year US Treasury Note.
• Suurbitannia valituse võlakirjad keskmise ja pikaajalise tähtajaga (Gilts)
• Saksamaa pikaajalised riigivõlakirjad tähtajaga 7-30 aastat (Bund). Näiteks riigivõlakiri 10-year Germany Bund.
• Saksamaa keskmise pikkusega riigivõlakirjad tähtajaga 5 aastat (Bobl)
• Saksama lühiajalised võlakirjad tähtajaga umbes 1,75-2,25 aastat (Schatz)
• Itaalia valitsuse võlakirjad - tähtajaga 1,5-30 aastat (BTP või Buoni del Tesoro Poliannuali)

Kuigi likviidsus ja riskid sõltuvad konkreetsest valitsusest, siis peetakse suurriikide võlakirju kandvat madalamat suhtelist riski võrreldes teiste instrumentidega. Siiski on alati olemas teatud risk.

Munitsipaalväärtpaberid

Võlakirju, mida annavad välja kohalikud omavalitsused, nimetatakse munitsipaalväärtpaberiteks. Selle turu suurust hinnatakse mitmele triljonile USA dollarile.

Rahvusvahelised võlakirijad

Rahvusvaheline võlakiri on pikaajaline võlakohustus, mis ületab ühe riigi piire. Need on sarnased riigivõlakirjadele ja tavaliselt on neil kõrge krediidireiting (juhime aga tähelepanu, et krediidreitingud võivad muutuda ja ei elimineeri riske). Rahvusvahelisi võlakirju võivad emiteerida näiteks institutsioonid nagu Euroopa Investeerimispank. Neid võlakirju emiteeritakse sageli mitmes valuutas ja neid võidakse müüa välisturgudel, mis on väljaspool selle riigi jurisdiktsiooni, mille valuutas need on nomineeritud (nt eurovõlakirjad). Kuigi taolised emitendid võivad saada kasu tugevast finantstoest, kaasnevad kõigi võlakirjadega teatavad riskid.

Allutatud võlakiri

Allutatud võlakirja puhul saab võlakirja omanik väljalaskja maksejõuetuse või likvideerimise korral investeeringu tagasi alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt töötajatele ja tarnijatele võlgnetav summa, tagasimaksmata laenud jne) rahuldamist. See muudab allutatud võlakirjade hoidmise riskantsemaks kui kõrgema prioriteediga võlakirjade hoidmise.

Majandusnäitajate mõju võlakirjadele

Võlakirjainvestorite jaoks on majandusnäitajate mõistmine ülioluline, kuna need mõjutavad oluliselt võlakirjade hindu, tootlust ja üldist turudünaamikat, mõjutades seda, kuidas võlakirjade ostmine end ära tasub. Ühed olulisemad neist on intressimäärasd ja inflatsioon.

Intressimäärad

Keskpankade kehtestatud intressimäärad omavad võlakirjaturgudele otsest mõju. Kuna võlakirjade eest makstakse regulaarselt intressimakseid, siis muutuvad võlakirjad investoritele huvipakkuvamaks siis, kui intressimäärad langevad ja vastupidi. Võlakirjade hinnad järelturul võivad seega erineda väljalaskehindadest.

Kui keskpangad kohandavad intressimäärasid, mõjutab see valitsuse võlakirjade tootlust, mis on omakorda võrdlusaluseks teistele võlainstrumentidele. Näiteks kui Euroopa Keskpank tõstab inflatsiooni vastu võitlemiseks intressimäärasid, võivad äsja emiteeritud võlakirjad pakkuda investorite ligimeelitamiseks kõrgemat tootlust, mis viib varasemate madalama intressimääraga võlakirjade hindade languseni. Selle võlakirjade hindade ja intressimäärade vahelise pöördvõrdelise suhte mõistmine on võlakirjaturge analüüsides üks mitmest võtmetegurist.

Inflatsioon

Inflatsioon vähendab võlakirja tulevase tootluse ostujõudu, kärpides selle reaalväärtust. Inflatsiooni tõustes tahavad investorid kadu kompenseerimiseks suuremat tootlust, mille tulemusena võlakirjahinnad langevad. Ka vastupidine võib juhtuda: madal inflatsioon või deflatsioon võib suurendada huvi võlakirjade vastu ja tõsta hindu. Seetõttu on võlakirjad inflatsiooniootuste muutuste suhtes väga tundlikud.

Lõppsõna

Loodetavasti aitas see artikkel sul mõista, mis on võlakirjad, kes neid välja annavad ja kuidas need esmaturul ja järelturul toimivad. Pidevalt muutuvas finantskeskkonnas võib investeerimismehhanismide põhjalik tundmine toetada teadmispõhiseid otsuseid, kuigi lõpptulemus ei ole kunagi garanteeritud.

Ükskõik, millisesse finantstootesse investeerida plaanid, tasub end enne harida ja põhjalikku uurimistööd teha. Kui soovid investeerimis- ja kauplemismaailma lähemalt tundma õppida, siis demokonto abil saad harjutada virtuaalse rahaga riskivabas keskkonnas, et kauplemisplatvormi nüanssidega end kurssi viia ja turgudel isiklikku kogemust saada.

Korduma kippuvad küsimused

Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:

Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse

Idufirmadesse Investeerimine: kuidas ja miks?

ETF investeerimine: tähendus ja TOP ETF-id aastal 2025

Admiral Marketsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admiral Markets pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite ja toorainete hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiatega.

TEAVE ANALüüTILISTE MATERJALIDE KOHTA:

Antud andmed annavad lisateavet kõigi kaubamärgi Admiral Markets all tegutsevate Admiral Marketsi investeerimisühingute (edaspidi „Admiral Markets“) veebisaitidel avaldatud analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, iganädalaste turuperspektiivide või muude sarnaste hinnangute või teabe kohta (edaspidi „analüüs“). Enne investeerimisotsuse tegemist pöörake tähelepanu järgmisele:

• See on turunduskommunikatsioon. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas juriidiliste nõuetega, mille eesmärk on edendada investeerimisanalüüsi sõltumatust, ning sellele ei kehti investeerimisanalüüsi levitamise eel tehingute tegemise keeld.
• Iga klient teeb investeerimisotsuse ise, samas kui Admiral Markets ei vastuta sellisest otsusest tulenevate kaotuste või kahjude eest, olenemata sellest, kas see põhineb sisul või mitte.
• Klientide huvide kaitsmiseks ja analüüsi objektiivsuse tagamiseks on Admiral Markets kehtestanud huvide konfliktide ennetamise ning haldamise asjakohased sisemised protseduurid.
• Analüüsi on koostanud analüütik (edaspidi "autor"). Autor Florent Dubreuil on Admiral Marketsi töövõtja. See sisu on turunduskommunikatsioon ja ei kujuta endast sõltumatut finantsuurimistööd.
• Kuigi tehakse kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et kõik sisu allikad on usaldusväärsed ja et kogu teave esitatakse võimalikult arusaadaval, õigeaegsel, täpsel ning täielikul moel, ei garanteeri Admiral Markets analüüsis sisalduva teabe täpsust ega täielikkust.
• Sisus näidatud finantsinstrumentide mis tahes varasemat või modelleeritud tootlust ei tohiks tõlgendada kui Admiral Marketsi otsest ega kaudset lubadust, garantiid või vihjet mis tahes tulevase tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
• Finantsvõimendusega tooted (muu hulgas hinnavahelepingud) on olemuselt spekulatiivsed ja võivad põhjustada kahjumit või kasumit. Enne kauplemisega alustamist veenduge, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.