Mis on võlakirjad?

Võlakiri on fikseeritud tuluga finantsinstrument, millest saab lihtsustatud kujul mõelda kui võlakohutsusest, kuigi reaalsuses on see siiski nüansirikkam. Artiklis arutatatakse, mis on võlakiri, miks neid emiteeritakse ja kuidas käib võlakirjade ostmine.

• Võlakirjad võivad potentsiaalselt pakkuda pikaajalist ja stabiilsest tootlust, kuid enne ostu tuleb kaaluda võlakirja reitingut ja võlakirju mõjutavaid majandustegureid.
• Võlakirju ja seotud instrumente leidub mitmeid, näiteks ettevõtete ja riikide võlakirjad, rahvusvahelised võlakirjad ja võlakirjade ETF-id.

Selles artiklis sisalduv info on avaldatud ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. Enne investeerimisotsuse tegemist konsulteeri finantsnõustajaga.

Mis on võlakiri?

Võlakiri on fikseeritud tuluga finantstoode, mis võimaldab erinevatele riigiasutustel ja ettevõtetel oma rahalisi vahendeid kasvatada.

Võlakiri on võlakohustus. Võlakirja väljalaskja võtab endale võlakohutuse ja investor, kes võlakirja omandab, pakub võlakirja eest raha.

Võlakirja väljalaskja võib saadud raha kasutada konkreetse tegevuse, projekti vmt finantseerimiseks, mis on täpsustatud võlakirjade pakkumises. Vastutasuks maksab võlakirja väljalaskja selle omanikule regulaarselt fikseeritud määraga intressi võlakirja lunastustähtaja lõpuni (maturity date). Tähtaja saabudes maksab võlakirja väljalaskja omanikule tagasi kogu laenusumma.

Võlakirja väljalaskja ja ostja tehing tehakse esmaturul, kuid see on vaid osa tervest võlakirjaturust. Eksisteerib ka järelturg, kus kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega (Admirals aga võlakirju ei paku). Võlakirjaturg on väga suur, ületades väärtuselt isegi aktsiaturgu.

Kõige suuremad võlakirjade väljalaskjad on valitsused. Valitsused annavad välja pikaajalisi riigivõlakirju selleks, et rahastada riiklikke kulutusi. Neile järgnevad pangad ja ettevõtted. Riigivõlakirjadest ja ettevõtete võlakirjadest tuleb allpool rohkem juttu.

Enne jätkamist, selgitame võlakirjade kauplemisega seotud terminoloogiat:

• Põhisumma (principal) – summa, mida võlakirja väljalaskja on laenanud ja mille pealt maksab omanikule intressi
• Lunastustähtaeg (maturity date) – tähtaeg, millal laenu põhisumma tuleb võlakirja omanikule tagasi maksta
• Kupongimäär (coupon rate) – intressimäär, mis makstakse võlakirja omanikule väljalaskja poolt
• Tootlus (yield) – näitab tulu, mida investor võlakirjalt teenib. Seda saab välja arvutada mitmel viisil, kuid kõige lihtsam valem on: aastaintressi summa / võlakirja turuhind antud hetkel
• Hetke turuhind – kehtivate võlakirjade hinnad muutuvad pidevalt, kuna nendega kaubeldakse järelturul

Reitingud

Nagu eelpool mainitud, annab võlakirja omanik laenu võlakirja emiteerijale. Mis puudutab raha laenamist, siis üks olulisemaid tegureid on laenuvõtja usaldusväärsus. Siinpuhul tasub kaaluda krediidireitinguid. Ettevõtted nagu näiteks Moody's ja Standard & Poor's on reitinguagentuurid, mis annavad võlakirjadele krediidireitinguid, mille eesmärk on aidata investoritel otsustada, kui tõenäoliselt võlakirja väljaandja oma maksekohustust täidab.

Kõrgeim reiting on AAA. Reitingud alates BBB antakse veidi kõrgema riskiga võlakiradele. Spekulatiivseteks ja seega riskantsemateks reitinguteks peetakse BB või sellest madalamaid reitinguid, nad on suurema riskiga ja seetõttu vähem atraktiivsemad. Seetõttu on nende kupongimäär ehk intressimäär kõrgem.

Peamised võlakirjade liigid

Järgnevalt uurime erinevaid võlakirjade liike. Nendeks on:

• Ettevõtete võlakirjad
• Valitsuse ehk riigivõlakirjad
• Munitsipaalväärtpaberid
• Rahvusvahelised võlakirjad

Ettevõtete võlakirjad

Ettevõtted saavad raha koguda näiteks aktsiate müügi või võlakirjade emiteerimisega. Niiviisi rahastatakse sageli näiteks ettevõtete ühinemisi, ülevõtmisi või laienemisi. Kapitali kogumisega kaasnevad loomulikult ka kulud. Aktsiate puhul annab ettevõtte aktsia omanikule hääleõiguse ning maksab dividende.

Võlaga võivad ettevõttele tekkida intressikulud. Ettevõte võib emiteerida pika tähtajaga laene, kuid võlakirjade puhul on minimaalne tähtaeg vähemalt 1 aasta. Ettevõtte poolt väljaantud lühiajalise tähtajaga võlakirja nimetatakse kommertspaberiks, mille tähtaeg on maksimaalselt 270 päeva. Võlakirjade järelturul kaubeldakse tavaliselt börsiväliselt (OTC), kuid mõndade võlakirjadega saab kaubelda ka börsil.

Riigivõlakirjad

Riigivõlakiri ehk valitsuse võlakiri on riigivõla liik. Riigivõlakirjad on tavaliselt keskmise või pikaajalise tähtajaga, paarist aastast kuni mitmete dekaadideni. On ka lühiajalise tähtajaga võlakirju, nende inglisekeelne nimetus on Treasury Bills (T-bills).

Suurimad valitsuse võlakirjad on:

• USA pikaajalised riigivõlakirjad aegumistähtajaga 10-30 aastat (T-bonds)
• USA keskmise pikkusega USA valitsuse võlakirjad aegumistähtajaga 2-10 aastat (T-notes). Näiteks riigivõlakiri 10-year US Treasury Note.
• Suurbitannia valituse võlakirjad keskmise ja pikaajalise tähtajaga (Gilts)
• Saksamaa pikaajalised riigivõlakirjad tähtajaga 7-30 aastat (Bund). Näiteks riigivõlakiri 10-year Germany Bund.
• Saksamaa keskmise pikkusega riigivõlakirjad tähtajaga 5 aastat (Bobl)
• Saksama lühiajalised võlakirjad tähtajaga umbes 1,75-2,25 aastat (Schatz)
• Itaalia valitsuse võlakirjad - tähtajaga 1,5-30 aastat (BTP või Buoni del Tesoro Poliannuali)

Kuigi likviidsus ja riskid sõltuvad konkreetsest valitsusest, siis peetakse suurriikide võlakirju kandvat madalamat suhtelist riski võrreldes teiste instrumentidega. Siiski on alati olemas teatud risk.

Munitsipaalväärtpaberid

Võlakirju, mida annavad välja kohalikud omavalitsused, nimetatakse munitsipaalväärtpaberiteks. Selle turu suurust hinnatakse mitmele triljonile USA dollarile. USA-s on munitsipaalväärtpaberitelt saadud intressitulu föderaalsetest maksudest vabastatud. Enne ostu üle otsustamist pidage nõu professionaalse maksunõustajaga.

Rahvusvahelised võlakirjad

Rahvusvaheline võlakiri on pikaajaline võlakohustus, mis ületab ühe riigi piire. Need on sarnased riigivõlakirjadele ja tavaliselt on neil kõrge krediidireiting (juhime aga tähelepanu, et krediidreitingud võivad muutuda ja elimineeri riske). Rahvusvahelisi võlakirju võivad emiteerida näiteks institutsioonid nagu Euroopa Investeerimispank. Kuigi taolised emitendid võivad saada kasu tugevast finantstoest, kaasnevad kõigi võlakirjadega teatavad riskid.

Majandusnäitajate mõju võlakirjadele

Võlakirjainvestorite jaoks on majandusnäitajate mõistmine ülioluline, kuna need mõjutavad oluliselt võlakirjade hindu, tootlust ja üldist turudünaamikat, mõjutades seda, kuidas võlakirjade ostmine end ära tasub. Ühed olulisemad neist on intressimäärasd ja inflatsioon.

Intressimäärad

Keskpankade kehtestatud intressimäärad omavad võlakirjaturgudele otsest mõju. Kuna võlakirjade eest makstakse regulaarselt intressimakseid, siis muutuvad võlakirjad investoritele atraktiivsemaks siis, kui intressimäärad langevad ja vastupidi. Võlakirjade hinnad järelturul võivad seega erineda väljalaskehindadest.

Kui keskpangad kohandavad intressimäärasid, mõjutab see valitsuse võlakirjade tootlust, mis on omakorda võrdlusaluseks teistele võlainstrumentidele. Näiteks kui Euroopa Keskpank tõstab inflatsiooni vastu võitlemiseks intressimäärasid, pakuvad äsja emiteeritud võlakirjad investorite ligimeelitamiseks kõrgemat tootlust, mis viib varasemate madalama intressimääraga võlakirjade hindade languseni. Selle võlakirjade hindade ja intressimäärade vahelise pöördvõrdelise suhte mõistmine on võlakirjaturge analüüsides üks mitmest võtmetegurist.

Inflatsioon

Inflatsioon vähendab võlakirja tulevase tootluse ostujõudu, kärpides selle reaalväärtust. Inflatsiooni tõustes tahavad investorid kadu kompenseerimiseks suuremat tootlust, mille tulemusena võlakirjahinnad langevad. Ka vastupidine võib juhtuda: madal inflatsioon või deflatsioon võib suurendada võlakirjade atraktiivsust ja tõsta hindu. Seetõttu on võlakirjad inflatsiooniootuste muutuste suhtes väga tundlikud.

Lõppsõna

Loodetavasti aitas see artikkel sul mõista, mis on võlakirjad, kes neid välja annavad ja kuidas need esmaturul ja järelturul toimivad. Pidevalt muutuvas finantskeskkonnas võib investeerimismehhanismide põhjalik tundmine toetada teadmispõhiseid otsuseid, kuigi lõpptulemus ei ole kunagi garanteeritud.

Ükskõik, millisesse finantstootesse investeerida plaanid, tasub end enne harida ja põhjalikku uurimistööd teha. Kui soovid investeerimis- ja kauplemismaailma kohta rohkem teada saada, siis meie artiklivalikust leiad huvitavat lugeda analüütikast kuni kauplemise psühholoogilise pooleni.

Korduma kippuvad küsimused

Teised artiklid, mis võivad sulle huvi pakkuda:

Hiina börs: kuidas investeerida Hiina majandusse

Idufirmadesse Investeerimine: kuidas ja miks?

ETF investeerimine: tähendus ja TOP ETF-id aastal 2025

Admiralsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admirals pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite, toorainete ja börsil kaubeldavate fondide (ETF) hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiatega.

TEAVE ANALÜÜTILISTE MATERJALIDE KOHTA  

Käesolev teave väljendab täiendavat informatsiooni kõikide analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, nädalaprognooside ning mistahes teiste sarnaste hinnangute või informatsiooni kohta (edapidi „Analüüs"), mis on avalikustatud Admiralsi veebilehel. Enne investeerimisotsuse tegemist palume Teil pöörata tähelepanu alljärgnevale:  

• Tegemist on sisuturundusega. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas investeerimisuuringute sõltumatuse edendamiseks kavandatud juriidiliste nõuetega ning selle suhtes ei kohaldata enne investeerimisuuringute levitamist mingisugust ärikeeldu. 
• Iga investeerimisalase otsuse näol on tegemist kliendi isikliku otsusega ning Admirals ei vastuta otsusest tekkinud kahju eest, olenemata sellest, kas otsuse tegemisel on tuginetud Analüüsis esitatud teabele või mitte. 
• Klientide huvide kaitsmiseks ning analüüsi objektiivsuse kahjustamise vältimiseks on Admiralsi kehtestanud vastavad sisekorrad huvide konfliktide tuvastamiseks ning käitlemiseks. 
• Analüüsi on koostanud analüütik (edaspidi "autor"). Selle artikli autor Florent Dubreuil on Admiralsi töötaja/töövõtja. See sisu on turunduskommunikatsioon ega kujuta endast sõltumatut finantsuuringut. 
• Kuigi kasutusele on võetud kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et analüüsi allikad oleksid usaldusväärsed ning sisalduv informatsioon oleks esitatud võimalikult arusaadavalt, õigeaegselt, täpselt ning täielikult, ei garanteeri Admiralsi analüüsis sisalduva teabe täpsust või täielikkust. 
• Analüüsis avaldatud teave finantsinstrumentide varasema või modelleeritud tootluse kohta ei tähenda Admiralsi poolset otsest või kaudset lubadust, garantiid või viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. 
• Võimendatud tooted (sealhulgas hinnavahelepingud), on spekulatiivse iseloomuga ning võivad kaasa tuua nii kahju kui kasu. Enne kauplemise alustamist palume teha kindlaks, et mõistate täielikult  kaasnevaid riske.