Naftahinnad ja pinged Lähis-Idas

Paari päeva eest Lähis-Idas puhkenud konflikt on kõrgete intressimäärade ja inflatsiooni kõrvale lisanud võibolla uue probleemi, mis võib maailmamajandust kummitama hakata: naftahinnad.

Geostrateegilised arengud Iisraelis tõstsid 9. oktoobril naftahindu pea 4% võrra, tekitades arutelu, milline saab olema energiahindade tulevik juhul, kui konflikt osutub pikajaliseks. See võib avaldalda mõju riikide rahapoliitikale üle maailma. Kuigi hinnad läksid järgneval kolmel päeval taas alla, on mure finantsturgudel siiski tõsine ja olukorda piirkonnas jälgitakse tähelepanelikult.

Järgnevalt jagame, mida analüütikud naftahindade kohta prognoosivad.

Naftakriis ja 1973. aasta Yom Kippuri sõda

Levant on kurikuulus viimaste aastakümnete geopoliitiliste pingete poolest. Kuigi viimane suur konflikt leidis aset 2006. aastal, on mitmed madalama intensiivsusega pinged hoidnud kohalikku elanikkonda pidevalt ärevil.

Ajalooliselt on naftahindadega enim seostatud konfllikt 1973. aasta Yom Kippuri sõda. Sõda algas Yom Kippuri päeval (6. oktoober), mil mitme araabia riigi sõjavägi ületas Iisraeli piiri. Sõda kestis kaks nädalat ja viis päeva ning pooli toetasid kaks tolleaegset supervõimu USA ja Nõukogude Liit. Vaatamata tõsistele raskustele, millega Iisrael oma territooriumide kaitsmisel silmitsi seisis, suutis riik võidu saavutada.

1973. aasta oktoobris kuulutas Araabia Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OAPEC) Saudi Araabia juhtimisel välja naftaembargo riikidele, kes toetasid sõjas Iisraeli. Embargo kestis kuus kuud ja põhjustas 1973. aasta naftakriisi. Embargo lõppedes tõusid naftahinnad 300 protsenti.

Selle tulemusena kadus ostuhuvi peamiselt USA-s toodetud suurte mootorsõidukite vastu, embargost mõjutatud riigid olid sunnitud energiat säästma ning tarbijate nõudluse vähenemine mõjutas majanduskasvu. Mõned majandusteadlased väidavad, et 1973. aasta naftakriis oli 1974. aasta aktsiaturu kriisi peamine tegur.

Uue naftakriisi lävel?

Seda on veel liiga vara öelda ja nafta hinna maailmaturul määravad mitmed tegurid. Esmaspäeval registreeritud 4%-lisele hinnahüppele järgnesid langused teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval (10.-12. oktoobril), kuna investorid olid kriisi eskaleerumise suhtes ettevaatlikud.

Lähis-Ida konflikt järgneb Venemaa ja Saudi Araabia juba rakendatud naftatootmise kärbetele. Riigid on leppinud kokku vähendada naftatootmist kokku 1,3 miljoni barreli võrra (veidi üle 1% ülemaailmsest nõudlusest) kuni 2023. aasta lõpuni. 11. oktoobril väitis Venemaa president Vladimir Putin, et hoolimata turu murest naftahinna tõusu üle, jätkuvad kärped tõenäoliselt plaanipäraselt. Saudi Araabia lubas siiski astuda vajalikke samme turu stabiliseerimiseks.

Augustis leevendas USA Iraani naftapiiranguid, kuna toornaftatarned ei suutnud vastata ülemaailmsele nõudlusele, mistõttu langesid USA naftavarud rekordiliselt madalale. Strategic Petroleum Reserve'i (SPR) viimase aruande kohaselt on varud endiselt peaaegu 40 aasta madalaimal tasemel (351,3 miljonit barrelit). Reutersi 12. oktoobri artiklis, mis põhineb American Petroleum Institute'i andmetel, kirjutati, et USA toornafta varud kasvasid eelmisel nädalal 12,9 miljoni barreli võrra, mis on palju rohkem kui Reutersi küsitletud analüütikute prognoositud 500 000-barreline kasv.

Vahepeal tõstis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) 2023. aasta ülemaailmse naftanõudluse kasvu prognoosi 2,3 miljoni barrelini päevas. Kuid IEA langetas 2024. aasta naftanõudluse kasvu prognoosi 1 miljonilt 880 000 barrelile päeva kohta. IEA analüütikud märkisid, et väiksem nõudlus on kajastunud septembris registreeritud naftahinna languses.

Analüütikute arvamused

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ütles, et jälgib olukorda Iisraelis ja Gazas väga tähelepanelikult, lisades, et majandusliku mõju hindamiseks on veel liiga vara. IMF-i peaökonomist Pierre Gourinchas väitis, et naftahinna 10% tõus vähendaks 2024. aastal ülemaailmset toodangut umbes 0,2%, suurendades samal ajal ülemaailmset inflatsiooni 0,4%.

ING analüütikud rõhutasid Iraani potentsiaalset rolli konfliktis, kirjutades raportis: "Riskipreemia jätkab vähenemist, kuna konflikt piirdub suures osas Iisraeli ja Hamasiga. Teated, et Iraani valitsus oli Hamasi rünnakust üllatunud, võivad samuti leevendada muret, et USA rakendab Iraani vastu agressiivsemaid sanktsioone, kuigi viimastel päevadel on Iraani seotuse kohta olnud vastuolulisi teateid."

ANZ Banki analüütikud väitsid, et "Lähis-Ida suurenev geopoliitiline risk peaks naftahindu toetama... võib oodata suuremat volatiilsust". Credit Suisse'i energiaturu analüütikud märkisid, et "Nafta riskipreemia tõuseb, konflikt võib levida ka lähistessse naftat tootvatesse riikidesse nagu Iraan ja Saudi Araabia."

Commonwealth Banki majandusteadlased rõhutasid Iraani rolli naftat tootva riigina ja võimalike sanktsioonide mõju. "Kui hakkame nägema, kuidas Ameerika Ühendriigid Iraanile näpuga näitavad, võime näha, et Iraani naftaeksport hakkab langema. Ja naftaturge ja selle konflikti tagajärgi vaadates on see praegu meie suurim mure," märkisid nad. Commonwealth Banki analüütikud väitsid, et Iraani naftaeksport võib langeda 500 000 kuni 1 miljoni barreli võrra päevas, kui USA otsustab sanktsioone rakendada. Taoline tarnepiirang võib võimendada OPECi otsustele järgnenud naftatarneprobleeme.

Riskijuhtimine naftaga kauplemisel

Nafta on kauplejate seas üks populaarsemaid tooraineid. Investorid kipuvad majandusliku ebakindluse ajal nafta poole pöörduma, kuna paljud peavad seda turvasadamaks. Kuid kuna algajatel kauplejatel ei pruugi olla piisavalt teadmisi ja kogemusi, et märgata võimalusi ja oma samme õigesti ajastada, oleks parim end eelenevalt kauplemisküsimustes harida. Paljud maaklerid ja hariduskeskused pakuvad mitmesuguseid õppematerjale, nagu juhendid, veebiseminarid ja artiklid, mis kõik võivad aidata algajatel kauplejatel oma teadmisi suurendada.

Kauplemise kohta õppimine ei ole ainus tegur, mis võib strateegia läbiviimise edukust mõjutada. Ootamatu turulangus võib nõuda palju raha ja nurjata kaupleja plaanid. Seetõttu peaksid värskelt alustanud kauplejad pühendama aega levinud riskijuhtimistööriistade, nagu stop-loss, kasutama õppimisele. Enne kauplemisega alustamist investeeri oma teadmistesse. Niiviisi saad säästa raha, vähendada stressi ja protsessi rohkem nautida.

Oled huvitatud majandusuudistel põhinevast kauplemisest? Osale Admiralsi tasuta veebikoolitustel ja saa uusi teadmisi! Suhtle kogenud kauplejatega ja vaata kauplemissessioone reaalajas. 

Seda materjali ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ja kutsena ükskõik millise tehingu sooritamiseks finantsinstrumentidega. Palun pange tähele, et antud analüüs ei ole usaldusväärne näitaja praeguse ega tulevase tootluse kohta, sest olukord võib ajaga muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist tutvu finantsteenuse tingimustega, veendu et oled riskidest  aru saanud ning vajadusel pea nõu asjatundjaga.