Stagflatsioon: Miks turud seda kardavad?

Stagflatsioon on esinenud viimastel kuudel finantsteemaliste artiklite pealkirjades, eriti seoses USA majandusega. Mõned analüütikud nimetavad seda isegi „kardetud s-täheliseks sõnaks“. Kuigi see võib tunduda liialdusena, on stagflatsioon majanduslik seisund, mis võib olla kahjulik mis tahes suurusega majandustele. 

Selles artiklis uurime, mis on stagflatsioon ja miks see sõna on levima hakanud. 

Pidage meeles, et see materjal on mõeldud ainult informatiivsel eesmärgil ja mitte finantsalaseks nõustamiseks. 

Mis on stagflatsioon?

Stagflatsioon on majanduslik seisund, mis toob endaga kaasa kõrge inflatsiooni, kõrge tööpuuduse määra ja väga madal majanduskasvu või isegi majandustegevuse languse. Kui stagflatsioon saabub, tõusevad toodete ja teenuste hinnad, kasvab tööpuudus, samal ajal kui majandusel on keeruline kasvada. Mõne majandusteadlase jaoks on stagflatsioon lähedane sellele, mida võib nimetada „täiuslikuks tormiks“.

1970. aastate stagflatsioonikriis. Mis selle põhjustas ja lahendus

1970. aastate stagflatsioonikriis oli 20. sajandi üks suurimaid majanduslikke väljakutseid, mida iseloomustasid kõrge inflatsioon, tööpuuduse kasv ja aeglane majanduskasv. See periood läks vastuollu traditsiooniliste majandusteooriatega, mis üldiselt viitasid, et inflatsioonil ja tööpuudusel on pöördvõrdeline seos.

Mis juhtus?

1970. aastate alguses oli Ameerika Ühendriikides ja teistes arenenud majandusega riikides tõsine majanduslangus. Inflatsioon kasvas hüppeliselt, tööpuudus kasvas ja majanduskasv peatus. Kriisi põhjustasid mitmed tegurid, millest kõige tähelepanuväärsem oli Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) 1973. aastal kehtestatud naftaembargo. Selle tulemusena nafta hind neljakordistus, ja suurendas drastiliselt tootmiskulusid kõigis tööstusharudes.

Miks see juhtus?

Üks peamisi stagflatsiooni põhjuseid oli 1973. aasta naftahinna hüppeline tõus. Kuna lääneriigid toetasid Yom Kippuri sõjas Iisraeli, siis vastuseks sellele vähendas OPEC naftaeksporti USA-sse ja teistesse liitlasriikidesse. See äkiline katkestus tõi kaasa energiakriisi ja põhjustas kütusehindade tõusu. Kuna nafta oli oluline tegur tootmises ja transpordisektoris, tekkisid majanduses suurenenud kulud, mis muutsid kaubad ja teenused oluliselt kallimaks. Hüppeline hinnatõus mängis inflatsiooni kiirendamisel otsustavat rolli ja aeglustas samal ajal tootmist.

Lisaks halvendas tingimusi eelmiste aastate majanduspoliitika. USA Föderaalreserv oli 1960. aastate lõpus järginud leebet rahapoliitikat, et vähendada tööpuudust, suurendada rahapakkumist ja õhutada inflatsiooni. President Nixon lõpetas Bretton Woodsi süsteemi 1971. aastal, kui kriis veelgi süvenes ja lõpetas USA dollari tagamise kullaga. Selle tulemusena dollar odavnes, impordihinnad tõusid ja inflatsioonisurve süvenes. Nende tegurite koosmõjul tekitas täiusliku tormi, mille tulemuseks oli pikaajaline stagflatsiooniperiood.

Stagflatsiooni tagajärjed majandusele

Stagflatsiooni kõige vahetum mõju oli hüppeline inflatsioon, mis jõudis paljudes riikides kahekohalisele tasemele. Kuna hinnad tõusid kiiresti, nägid tarbijad ostujõu langust, mis muutis hädavajalikud kaubad ja teenused vähem taskukohaseks. Samal ajal seisid ettevõtted silmitsi kõrgemate tootmiskuludega, mille tulemusena suurenesid hinnad tarbijate jaoks ja vähenesid kasumimarginaalid. Paljud ettevõtted olid sunnitud töökohti vähendama, mille tulemusena tõusis tööpuudus, mis nõrgendas veelgi nõudlust majanduses.

Teine oluline tagajärg oli sellele järgnenud majandusseisak. Kuna kõrge inflatsioon ja tööpuudus toimusid samaaegselt, osutusid traditsioonilised poliitika elluviimise vahendid ebatõhusaks. Majanduskasvu ergutada püüdnud valitsused riskisid inflatsiooni hoogustamisega, samas kui püüd inflatsiooni ohjeldada tõi sageli kaasa täiendava töökohtade kadumise. Inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks tõsteti intressimäärad lõpuks äärmuslikule tasemele, mis muutis laenu võtmise nii ettevõtetele kui ka tarbijatele kallimaks. Selle tulemusena pärssis 1970. aastate majanduslik ebakindlus investeeringuid ja aeglustas üldist tootlikkust.

Kuidas stagflatsiooniprobleem lahendati

Kriis kestis 1980. aastate alguseni, kui Föderaalreservi esimees Paul Volcker otsustavalt tegutses. Ta tõstis agressiivselt intressimäärasid (1981. aastal üle 20%), mis põhjustas majanduslanguse, kuid lõpuks lõpetas inflatsiooni. Samal ajal soodustas Ronald Reagani juhitud äritegevust toetav poliitika USA-s tootlikkust ja majanduskasvu, mis taastas usalduse.

1980. aastate keskpaigaks oli inflatsioon kontrolli all, majanduskasv taastus ja stagflatsioonist sai ajalooline õppetund oskamatust majanduse juhtimisest.

Stagflatsioon on saabumas? Mida ütlevad analüütikud

Turuanalüütikud ei kõhkle avaldamast oma kartusi, et tulemas on võimalik stagflatsiooniperiood. Moody’s Analyticsi majandusteadlased ütlesid: „Prognoositud inflatsioon on kõrge. Inimesed on närvilised ja kasvu suhtes ebakindlad. Liigume suunatult stagflatsiooni poole, kuid me ei jõua ligilähedalegi stagflatsioonile, mis meil oli 1970ndatel ja 1980ndatel, sest Föderaalreserv ei luba seda.

Bank of America (BoA) majandusteadlased ütlesid, et USA majanduses on stagflatsioonirisk, kuid eeldatakse, et mõju ei ole nii märkimisväärne kui 1970ndatel aastatel. BoA analüütikud märkisid, et majanduskasv aeglustub, kuid sel aastal võib see jääda taseme juurde või sellest kõrgemale. Samuti mainisid nad, et kuigi inflatsioon võib kiireneda peamiselt tariifide tõttu kiireneda, jääb see tõenäoliselt alla 3%.

Saate Admirasi kaudu kaubelda toorainete, aktsiate ja indeksite valuutaturutoodete ja hinnavahelepingutega

 Kui avate Admiral Marketsis pärisrahaga kauplemiskonto, saate juurdepääsu paljudele kauplemisvõimalustele, sealhulgas suurematele valuutadele nagu USA dollar, euro ja Briti nael, aga ka metallidele, energiale, aktsiatele ja muudele finantsvaradele. See mitmekülgne valik võimaldab kauplejatel uurida erinevaid strateegiaid ja kasutada ära erinevaid turutingimusi. 

Valuutapaaride ja CFD-dega kauplemine nõuab turudünaamika kindlat mõistmist. Admiral Markets toetab kauplejaid, pakkudes igakülgseid haridusressursse, näiteks e-raamatuid, põhjalikke juhendeid ja interaktiivseid veebiseminare. Need materjalid aitavad kauplejatel arendada oskusi, mis on vajalikud hinnaliikumise analüüsimiseks, turusuundumuste mõistmiseks ja tõhusate kauplemisstrateegiate loomiseks. 

Kauplemiskava koostamisel on võtmetähtsusega riskijuhtimise vahendite valdamine, sealhulgas stop-loss ja take profit orderid. Need funktsioonid võimaldavad kauplejatel riske efektiivselt juhtida, oma kapitali kaitsta ja ebastabiilsetes turutingimustes suurema enesekindlusega tegutseda. Kauplejad saavad neid tööriistu strateegiliselt rakendades muuta oma otsustusprotsessi tõhusamaks ja pidevalt muutuvas kauplemiskeskkonnas teatud määral protsesse kontrollida. 

Pidage meeles, et finantsinstrumentidega, nagu Forexi ja CFD-dega kauplemine on seotud olulise riskiga ja ei pruugi sobida kõigile investoritele. Veenduge, et mõistate täielikult kaasnevaid riske ja pöörduge vajadusel sõltumatut finantsnõustaja poole. Varasemad tulemused ei ole tulevaste tulemuste ennustamiseks usaldusväärne näitaja. 

Testige oma kauplemisstrateegiaid Admiral Marketsi riskivabal demokontol

Kas olete huvitatud kauplemisest ilma oma rahaga riskimata? Admiral Marketsi demo kauplemiskonto võimaldab teil just seda teha, kaubeldes samal ajal realistlikes turutingimustes. Demokonto avamiseks täna klõpsake alloleval bänneril:

TEAVE ANALÜÜTILISTE MATERJALIDE KOHTA.

Antud andmed annavad lisateavet kõigi Admiral Marketsi kaubamärgi all tegutsevate investeerimisühingute (edaspidi „Admiral Markets“) veebilehtedel avaldatud analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, iganädalaste turuperspektiivide või muude sarnaste hinnangute või teabe kohta (edaspidi „analüüs“).

Enne investeerimisotsuse tegemist pöörake tähelepanu järgmisele.  

1. See on turundussuhtlus. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõustamise või soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas juriidiliste nõuetega, mille eesmärk on edendada investeerimisuuringu sõltumatust, ning sellele ei kehti investeerimisuuringute levitamise eel tehingute tegemise keeld.  
2. Iga klient teeb investeerimisotsuse ise, samas kui Admiral Markets ei vastuta sellisest otsusest tulenevate kaotuste või kahjude eest, olenemata sellest, kas see põhineb sisul või mitte.  
3. Klientide huvide kaitsmiseks ja analüüsi objektiivsuse tagamiseks on Admiral Markets kehtestanud huvide konfliktide ennetamiseks ja juhtimiseks asjakohased sisemised protseduurid.
4. Analüüsi koostab analüütik (edaspidi „autor“). Autor Miltos Skemperis – finantssisu kirjutaja, on Admiral Marketsi töötaja/töövõtja. See sisu on reklaamteade ega kujuta endast sõltumatut finantsuuringut.
5. Kuigi tehakse kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et kõik sisu allikad on usaldusväärsed ja et kogu teave esitatakse võimalikult arusaadaval, õigeaegsel, täpsel ja täielikul moel, ei garanteeri Admiral Markets ühegi analüüsis sisalduva teabe täpsust ega täielikkust.  
6. Sisus näidatud finantsinstrumentide mis tahes varasemat või modelleeritud tootlust ei tohiks tõlgendada kui Admiral Marketsi otsest ega kaudset lubadust, garantiid või vihjet mis tahes tulevase tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.  
7. Finantsvõimendusega tooted (sealhulgas hinnavahelepingud) on olemuselt spekulatiivsed ja selle tulemusena võib tekkida kahjum või kasum. Enne kauplemisega alustamist veenduge, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.