Turgude väljavaade – Kui kaua kestab karuturg?
Peamised parasjagu õhus olevad investeerimis- ja kauplemisturgudega seotud küsimused on: kui kaua kestab karuturg ja millal naaseb majanduslangus ametlikult?
Turutingimused on pehmelt öeldes ebatavalised. Ühest küljest on suured majandused, nagu USA, EL ja Ühendkuningriik toibumas hiljutisest pandeemiast tingitud majanduslangusest. Teisest küljest seisavad nad aga silmitsi järjekordse langusega, mille põhjuseks on äärmiselt kõrge inflatsioon.
Toornafta ja maagaasi sektoris on pulliturg, aga ülemaailmsete aktsiate puhul karuturg. Samaaegselt on rahvusvahelised firmad reisisektoris, nagu lennufirmad, tõusuteel. Samal ajal jätkab Hiina sulgemiste rakendamist, mis mõjutab tugevalt tarneahelaid ja rahvusvaheliste tootjate tootlikkuse väljavaateid.
Väidetakse, et need on osa COVID-19 ja Ukraina konfliktist tingitud probleemidest, kuid võib esineda ka muid tegureid, mis on põjustanud praeguse turuhoiaku ja hirmu majanduslanguse ees.
Tõusvad intressimäärad
Intressimäärad tõusevad, samal ajal kui ülemaailmne võlatase on rekordkõrge. Probleemiks on kasvav võimalus, et võlakohustused jäetakse täitmata, kui majanduslangus naaseb. Kui inflatsioon püsib kõrge, on keskpankadel keeruline intressimäärade suuniseid vähendada, mis võib viia majanudse nõrgenemiseni ettevõtete ja riikide võlaprobleemide tõttu.
Jaapani keskpank reageeris hirmudele majanduslanguse ees ostes eelmine nädal rekordilise 80,8 miljardi USD väärtuses riigivõlakirju. Kuidas me peaksime seda otsust mõistma? Kui BoJ tahab näidata oma usku Jaapani majandusse, on põhjust arvata, et pärast COVID-19 pandeemiat on majanduskasv jälle hoogustumas. Samas võib see sekkumine olla ka BoJ katse kaitsta aktsia- ja võlakirjaturge paanika ja hirmu eest, mis võib juba iseenesest vallandada majanduslanguse.
Karmima rahapoliitika teed läinud keskpankadel USA-s ja Suurbritannias on aga raske sekkuda sarnaselt, ilma et nad endast ebakindlat muljet ei jätaks. See ei tähenda, et investorid ja kauplejad ei tunneks end sarnaste sekkumiste järel kindlamalt, vaid et see oleks lihtsalt vastuolus viimatiste otsustega tõsta intressimäära suuniseid.
Stagflatsiooni risk tõuseb
Alates 2008. aasta finantskriisist USA-s on keskpankadel olnud kombeks rahustada närvilisi turuosalisi kvantitatiivse lõdvendamise ja madalate intressimääradega. Need meetmed ei töötaks keskpankade jaoks eeldatava majanduslanguse ja stagflatsiooni ajal, sest tavapärane rahapoliitika eeldaks intressimäärade tõstmist inflatsiooni ohjeldamiseks.
1970. aastatel esines stagflatsiooniperiood, mil valitsused tõstsid intressimäärasid nii palju, et tekkis üks finantskriis teise järel. Kas ka meie jõuame selleni? Maailmapanga hinnangul on olukord tänapäeval teistsugune, sest dollar on tugev ja aktsiaturud on kohanemisvõimelisemad. Sarnane on see, et toorainete hinnad – eriti toornafta hind – on jätkuvalt kõrged.
Üks võimalus on, et inflatsioon peamistes maailmamajandustes leeveneb keskpankade karmima rahapoliitika järel. Teine võimalus on, et konflikt Ukrainas lõpeb pigem varem kui hiljem. Mõlemad võimalused aitaks majanduslanguse ja stagflatsiooni riski vähendada.
Kirjutamise ajal ei paista aga ei geopoliitilised probleemid ega kõrge inflatsioon kadumas olevat, mis tähendab, et lühikeses ja keskpikas perspektiivis võivad kesta senised turuhoiakud.
Kas soovite rohkem kogemusi kauplemise ja investeerimise vallas? Liitu Admiralsi veebikoolitustega!
Seda materjali ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ega kutsena ükskõik millise tehingu sooritamiseks finantsinstrumentidega. Palun pange tähele, et taoline analüüs ei ole usaldusväärne näitaja praeguse ega tulevase tootluse kohta, sest olukord võib ajaga muutuda. Enne kauplemisega alustamist pidage nõu sõltumatu finantsnõustajaga, et tagada, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.
