Mida tuleks teada Tšiili peesoga kauplemisest?

Tšiili on keerulise poliitilise ajalooga Ladina-Ameerika riik, kuid see ei ole hoidnud Tšiilit saamast üheks piirkonna arenevaks majanduseks. Tšiili näib teistest Ladina-Ameerika riikidest eristuvat, kuigi ka tema rahandust puudutav minevik on olnud volatiilne. Tšiili peesoga (CLP) kauplemine populaarsemate valuutade, näiteks USA dollari vastu, ei ole Ladina-Ameerika valuutadega kauplejate seas midagi kummalist.

Järgnevalt jagame huvitavat infot Tšiili peesoga kauplemise, riigi majanduse ja analüütikute prognooside kohta.

Tšiili peeso ja majanduse ülevaade

Tšiili on üks Ladina-Ameerika edukaimaid majandusi. Riik on maailma suurim vasetootja ja suuruselt teine liitiumitootja.

Maailmapank juhib tähelepanu Tšiili saavutustele majandusarengus ja majanduse dünaamilisusele viimastel kümnenditel. Samas märgitakse, et majanduskasv on aeglustunud ja tootlikkus ning ebavõrdsuse vähendamine stagneerunud. Leitakse, et inflatsioon võib lühiplaanis kõrgeks jääda, kuid prognooside kohaselt läheneb see negatiivse SKP lõhe ja vähenevate kulude tõttu 2024. aasta lõpuks eesmärgile.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel „läheneb Tšiili majandus oma kohanemistsükli lõpule, liikudes keerulises väliskeskkonnas jätkusuutlikuma majanduskasvu ja madalama inflatsioon suunas. Ametiasutused rakendavad makromajandusliku stabiilsuse säilitamiseks ja puhvrite taastamiseks väga tugevaid poliitikaid. Valitsusel on ambitsioonid viia läbi reforme maksutulude suurendamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks, pensionide ja tervishoiu reformimiseks ning rohelise majanduse edendamiseks.”

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüütikud märkisid Tšiili majandust käsitlevas aruandes, et „keskvalitsuse puudujääk on 2023. aastal 2,0% SKP-st ja 2024. aastal 2,1% SKP-st, mis ei ohusta võla jätkusuutlikkust. Keskpank on jätkanud inflatsiooni ja inflatsiooniootuste ohjeldamise poliitika karmistamist, tõstes intressimäära 11,25%-ni ja lubades seda hoida antud tasemel, kuni inflatsioon läheneb selgelt eesmärgile."

Nad lisasid ka, et "reaalne SKP väheneb 2023. aastal 0,1%, kuid taastub 2024. aastal 1,9%. Pandeemiaga seotud toetusmeetmetest loobumine ja range rahapoliitika pidurdavad 2023. aastal tarbimist ja investeeringuid, kuid mõjud peaksid 2024. aasta alguseks vähenema.”

Augusti keskel avaldatud statistika näitas, et Tšiili majandus on kahanenud kolmes järjestikuses kvartalis, kusjuures investeeringud on märkimisväärselt vähenenud. Aruandes märgiti, et SKP vähenes 2023. aasta aprillist juunini aastapõhiselt 1,1%. Keskpanga augustis küsitletud majandusteadlaste hinnangul väheneb SKP aasta lõpuks 0,50%. Kui see prognoos osutub tõeks, on Tšiili üks väheseid Ladina-Ameerika riike, kus 2023. aastal SKP langes.

Tšiili keskpank ja peeso

Tšiili keskpank (Banco Central de Chile) asutati 1925. aastal. Keskpanga üks eesmärke on tagada valuuta stabiilsus, st hoida inflatsioon püsivalt madala ja stabiilsena. Pank edendab ka finantssüsteemi stabiilsust ja tõhusust, tagades sise- ja välismaksete normaalse toimimise. Tšiili keskpank "võttis vastu inflatsioonieesmärkide ja ujuva vahetuskursipoliitikaga rahapoliitika korra. Selle korra alusel kehtestatud eesmärk on, et aastane inflatsioon (mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksi varieerumise protsendiga 12-kuulise perioodi jooksul) jääb enamasti 3% lähedale, lubatud hälbega +/- 1%."

Tšiili peesot emiteerib keskpank ja see on oma praegusel kujul olnud käibel alates 1975. aastast. Tšiili peesol lubati aastatel 1974-1979 liikuda libiseva keskkursi piires, millejärel seoti see järgmiseks kolmeks aastaks fikseeritud vahetuskursiga USA dollariga. 1984. aastal pöördus Tšiili peeso tagasi reguleeritava libiseva vahetuskursi süsteemi juurde. 1999. aastal lubati sel vabalt USA dollari suhtes ujuda.

Tšiili peesoga kauplemine ja selle tootlus

Tšiili peeso kurssi USA dollari suhtes on 2018. aastast saadik mõjutanud mitmed majanduslikud tegurid, eriti vasehindade kõikumine ja pingutused välissurvest hoolimata stabiilsus säilitada.

Valuutapaar USA dollar vs Tšiili peeso püsis mõnda aega suhteliselt stabiilsena, kunii Tšiili olulise ekspordi vase hind langes. Langus mõjutas Tšiili peesot negatiivselt, põhjustades nõrgenemise dollari suthes.

2023. aasta juulis teatas Tšiili keskpank viimase 14 aasta suurimast intressikärpest. Intress langes 100 baaspunkti võrra 11,25%-lt 10,25%-le, aidates USA dollaril peeso vastu tugevneda.

Analüütikute prognoosid

ING analüütikud ütlesid septembris avaldatud raportis, et Tšiili on alustanud suurt rahapoliitika lõdvendamise tsüklit. „Tšiili keskpank pakkus jätku oma juuli 100-baaspunktilisele lõdvendamisele 75-baaspunktilise intressilangetusega septembris. Baasinitressimäär on nüüd 9,50%. Ootuste kohaselt langetatakse baasintressimäär aasta lõpuks 7,75/8,00%-ni; koosolekud toimuvad oktoobris ja detsembris. Enesekindlaid intressikärpeid tehakse seetõttu, et kahe aasta inflatsiooniootused on stabiilselt 3% juures. Siiski on alusinflatsioon endiselt üle 8%. Kui alusinflatsioon ei lange nii kiiresti kui oodatud ja keskpank endiselt kärbib, võib CLP saada tõsise löögi. Väliskeskkond ei ole olnud Ladina-Ameerika valuutade suhtes lahke. Aga kui meil on oma dollari prognoosi osas õigus, võib USD/CLP selle aasta lõpus langeda," märkisid ING analüütikud.

Septembri keskel näisid Morgan Stanley analüütikud Tšiili euro ja USA dollari võlakirjade suhtes optimistlikud, viidates "odavatele hindamistele võrreldes enamiku investeerimisjärgu reitinguga nimedega, selle emissiooni oodatavale puudumisele lähitulevikus ja makromajandusliku tausta jätkuvale taastumisele." Öeldi, et ka poliitiline risk on langenud, kuna valitsus on sunnitud vähendama plaane makse tõsta.

Wells Fargo raporti kohaselt võib Tšiili keskpank vähendada intressimäärasid oodatust agressiivsemalt. Väideti, et "Tšiili ja Brasiilia poliitikakujundajad näivad tundvat end piisavalt mugavalt, et rahapoliitikat agressiivselt lõdvendada. Selle tulemusena muudame oma Tšiili keskpanga baasintressimäära prognoosi madalamaks, et kajastada poliitikakujundajate seisukohta, ja arvame nüüd, et Tšiili üleööintressi eesmärk võib käesoleva aasta lõpuks langeda 7,25%-ni.

Riskijuhtimine Tšiili peesoga kauplemisel

Tšiili peesoga, nagu iga teise valuutaga kauplemine, omab riske. Kuigi õiged sammud võivad sind oma finantseesmärkidele lähemale viia, võivad valed minna sulle kalliks maksma. Algajad kauplejad ei pruugi mõista volatiilsetel turgudel kauplemise ohte.

Kogenumatele kauplejatele järgi jõudmiseks tuleb end harida. Kauplemise toimimise ja põhialuste kohta õppimine nõuab aega, kuid võib pikas perspektiivis raha säästa. Kuidas aga õppimist alustada? Selleks pead vaid leidma õppematerjalid, nagu juhendid, videod, e-raamatud ja kogenud kauplejate koostatud artiklid kauplemise kohta. Maaklerid pakuvad sageli õppematerjale, nii et ressurssidest puudust ei ole.

Veel üks võimalus riskide vähendamiseks on kasutada kauplemisplatvormidesse integreeritud riskijuhtimistööriistu. Sobitades need oma strateegiatesse, võid säästa raha, kui turud vastupidiselt sinu ootustele liiguvad. Õpi kasutama riskijuhtimistööriistu, nagu stop-loss, mis aitavad sul kauplemisega kaasnevat ärevust ja stressi vähendada.

Oled huvitatud majandusuudistel põhinevast kauplemisest? Osale Admiralsi tasuta veebikoolitustel ja saa uusi teadmisi! Suhtle kogenud kauplejatega ja vaata kauplemissessioone reaalajas. 

Seda materjali ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ja kutsena ükskõik millise tehingu sooritamiseks finantsinstrumentidega. Palun pange tähele, et antud analüüs ei ole usaldusväärne näitaja praeguse ega tulevase tootluse kohta, sest olukord võib ajaga muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist tutvu finantsteenuse tingimustega, veendu et oled riskidest  aru saanud ning vajadusel pea nõu asjatundjaga.