Aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) - kõik, mida tuleks teada
Kui oled viimastel nädalatel end uudistega kursis hoidnud, oled ehk lugenud kiipide kujundamisega tegeleva Arm Holdingsi eelseisva IPO kohta. Aga mida IPO üldse tähendab? Miks ettevõtted neid teevad? Ja mis selles konkreetses nii erilist on?
Mis on IPO?
Esmane avalik pakkumine (initial public offering ehk IPO) on protsess, mille käigus eraettevõte emiteerib avalikkusele müümiseks uusi aktsiaid ja muutub seda tehes avalikuks ehk aktsiaseltsiks.
Pärast aktsiaseltsiks saamist noteeritakse ettevõtte aktsiad börsil, näiteks Londoni või New Yorgi börsil, kus neid saab nüüd kogu kauplemispäeva jooksul ostjate ja müüjate vahel vahetada.
Kuigi see on traditsiooniliselt olnud kõige populaarsem viis, kuidas aktsiaseltsiks saada, ei ole see ainus. Seda saab teha ka eriotstarbelise omandamisettevõtte (Special Purpose Acquisition Company, SPAC) või otsese noteerimise kaudu ja mõlemad on viimastel aastatel üha populaarsemaks saanud.
Miks minna avalikuks IPO kaudu?
Peamine põhjus, miks IPO kaudu avalikuks minna, on raha. Uute aktsiate emiteerimise ja avalikkusele müümisega saab ettevõte kaasata märkimisväärse hulga kapitali, mida saab seejärel kasutada tulevase kasvu toetamiseks, võlgade tasumiseks või uue projekti rahastamiseks. Avalikuks saamine võimaldab ettevõttel tulevikus kaasata lisakapitali ka järelpakkumise kaudu.
Lisaks saavad IPO-d sageli avalikkuselt palju tähelepanu, nagu ka eelseisev Armi IPO, mis võib aidata suurendada ettevõtte tuntust, reklaamida tooteid ja kasvatada nende turuosa.
Aktsiaseltsiks saamine pakub likviidsust ka olemasolevatele aktsionäridele, kes saavad võimaluse müüa oma aktsiaid avalikul turul, mis ei ole eraettevõtte puhul võimalik.
Kuidas IPO toimib?
Avalikuks saamiseks peab ettevõte kaasama kindlustusandja, tavaliselt investeerimispanga, kes juhib enamikku IPO protsessist ja küsib selle eest suurt tasu, mis võib olla kuni 7% kogu kogutud kapitalist.
Kindlustusandja aitab börsile siseneval ettevõttel otsustada, kui palju uusi aktsiaid emiteerida, ja hindab ettevõtte väärtust, et otsustada, milline on IPO hind. Samuti lasub neil ülesanne IPO-d reklaamida ja institutsionaalsete investorite seas huvi tekitada, et võimalikult palju aktsiaid müüa. IPO on esimene võimalus, mil mitte-erainvestorid saavad ettevõttesse investeerida ja seda nimetatakse esmaseks turuks.
Sageli saavad selle võimaluse aga hoopiski vaid institutsionaalsed investorid, teised investeerimispangad, riskifondid ja mõjukad investeerimiskliendid. Enamik jaeinvestoreid peab selle asemel aktsiate ostmisega IPO lõpuni ootama, et seda nn järelturul teha.
Kindlustusandja võtab ettevõtte nimel ka tohutu riski, kohustudes ostma aktsiaid, mida IPO ajal teistele investoritele ei suudeta müüa. See annab neile põhjuse aktsiaid alahinnata, mis on ajalooliselt viinud hinnatõusuni IPO päeva kauplemise alguses. Seda kutsutakse inglise keeles IPO Pop'iks
Miks Armi IPO nii palju tähelepanu saab?
IPO-d saavad meedias üldiselt päris palju kajastust, eriti väga suurte ettevõtete omad nagu Arm, mille väärtust hindab emaettevõte SoftBank umbes 64 miljardiks dollariks. Arm on aga pälvinud eriti suurt tähelepanu, kuna tema IPO saabub pärast väikest vaikust IPO turul.
Pärast rekordilist 2021. aastat hüüdnimega "IPO aasta", mil 2682 IPO-t üle maailma kogusid 608 miljardit dollarit, vähenes IPO-de arv 2022. aastal märkimisväärselt. Tõsised probleemid majanduses, ülemaailmne ebakindlus ja investorite vähene ostuisu langetasid 2022. aastal IPO-de arvu 1154-ni. Need IPO-d kogusid ka suhteliselt tagasihoidliku 173 miljardit dollarit.
USA-s, kus Arm Nasdaqi börsil noteeritakse, toimus 2022. aastal vaid 93 IPO-t, mis kogusid koos 24 miljardit dollarit. Langus toimus 1115 IPO-lt eelmisel aastal, mis kogusid koos 346 miljardit dollarit.
Kuigi pole veel kindel, kui palju raha Armi IPO loodab koguda, siis SoftBanki hinnangul on Arm kõige väärtuslikum ettevõte, kelle IPO on pea viimase kahe aasta jooksul USA-s toimunud. Armile eelneb Rivian Automotive, kes noteeriti 70 miljardi dollari suuruse esialgse turukapitaliga.
Teised eraettevõtted, kes soovivad ise IPO-t teha, hoiavad sündmusel ilmselt silma peal. Kui Armi IPO on edukas, võib see väeti USA IPO-turu taaskäivitada.
Mida Armi IPO-lt oodata?
SoftBank loodab, et see IPO on edukam kui tema eelmine WeWorkiga, mis maksis ettevõttele miljardeid. Kuna WeWorki 2019. aasta IPO ebaõnnestus, sai see 2021. aastal lõpuks SPAC-i kaudu avalikuks.
WeWorki esimese kauplemispäeva lõpus oli selle turukapital umbes 9 miljardit dollarit. Täna jääb see alla 100 miljoni dollari ja väidetavalt on ettevõte pankrotiavalduse esitamise äärel. Kokku investeeris SoftBank oma 46%-lise osaluse eest WeWorki üle 10 miljardi dollari.
Jätkame Armiga. Ühendkuningriigi ettevõtte peamine tuluallikas on intellektuaalomandi litsentsimine. Kiipide tootmise ja müügi asemel küsib Arm kiibitootjatelt oma kiibikujunduse kasutamise eest protsendipõhist tasu.
Nende disainilahendusi võib leida peaaegu igast maailma nutitelefonist - Armi turuosa on üle 99%. Kõlab uskumatult, aga kui ettevõte omab 99% oma turust, siis kuhu tal veel areneda on? Selline olukord jätab Armi nutitelefonide turu kõikumiste meelevalda ja selle turu müük on viimastel kuudel langenud.
Lisaks tekitavat võimalikele investoritele muret ARM-i sõltuvus Hiinast - piirkonnast tuleb umbes 25% ettevõtte tulust. Ajal, mil Pekingi ja Washingtoni suhted näivad halvenevat ja Washington on hakanud kehtestama piiranguid USA kiibitootjate ärile Hiinas, võib see sõltuvus investoreid heidutada.
Sellest tulenevalt võiksid need, kes Armi pärast tema IPO-t investeerida tahavad, investeeringule ettevaatlikult läheneda. Võib olla mõistlik oodata ja näha, kuidas turg USA esimesele suurele IPO-le pea kahe aasta jooksul reageerib.
Kauplemis- ja investeerimisteemalised veebikoolitused
Oled huvitatud kauplemise ja investeerimise kohta rohkem õppimisest? Osale Admiral Marketsi tasuta veebikoolitustel ja saa uusi teadmisi! Suhtle kogenud kauplejatega ja vaata kauplemissessioone reaalajas. Eelseisvate veebikoolituste nägemiseks kliki alumisele reklaamile:
Välised allikad
Seda materjali ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ja kutsena ükskõik millise tehingu sooritamiseks finantsinstrumentidega. Palun pange tähele, et antud analüüs ei ole usaldusväärne näitaja praeguse ega tulevase tootluse kohta, sest olukord võib ajaga muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist tutvu finantsteenuse tingimustega, veendu et oled riskidest aru saanud ning vajadusel pea nõu asjatundjaga.
