Millised poliitikad aitavad inflatsiooni kontrolli all hoida?

Pandeemiajärgsest maailmamajandusest on võimalik leida erinevaid lähenemiseviise inflatsiooni kontrolli all hoidmisele - alates Hiina nulltolerantsiga COVID-19 poliitikast kuni Föderaalreservi agressiivse rahapoliitikani. 

Hiina puhul pidurdas majanduse lühiajalist taastumist oluliste tööstuspiirkondade sulgemine ning inflatsioon oli viimati 2,1 protsendi tasemel (oktoobris aastatagusega võrreldes). Vastupidiselt ülemaailmsele trendile on Hiinas inflatsioon languses, sest septembris oli aastane inflatsioon 2,8 protsenti. Ehkki see ei pruugi olla riigi rahvatervise poliitika plaanitud tulemus, on see seni hoidnud ära kõrge inflatsiooni, mis mõjutab teisi riike. 

Hiina rahapoliitika on endiselt leebe. Hiina Rahvapank (PBC) suurendas erasektori rahastamist, käivitades kvantitatiivse leevendamise (QE) programmi. QE programmi raames ostetakse hinnanguliselt 34,52 miljardi USA dollari eest eraettevõtete võlakirju. 

Võrrelge seda USA-ga, kus majandus 2021. aasta lõpus kasvas, kiirendades inflatsiooni ja pannes aluse intressimäärade tõusule hindade kiire tõusu tõttu. 

Kasvavat inflatsiooni süvendas Ukraina sõja järel tõusnud toornafta hind, mis asetas Föderaalreservi olukorda, kus see muutis oma leebet kurssi nii kiiresti kui võimalik. Intressimäärade tõus kuni 0,75 protsenti kuus on muutunud uueks normaalsuseks, kuid inflatsioon survestab endiselt USA majandust ja varjutab muidu paranenud väljavaadet pärast seda, kui riigi majandus kolmandas kvartalis taas kasvama hakkas. 

Ülaltoodud stsenaariumide põhjal tekib küsimus, mida inflatsiooni pidurdamiseks taluda: aeglasemat majanduskasvu või tõusvaid intressimäärasid? 

Kolmas stsenaarium on kujunemas Jaapanis, kus rahapoliitika on endiselt väga leebe, inflatsioon on tõusnud 3 protsendini ja kus ei ole COVID-ist tingitud piiranguid majanduskasvule. Turistid on nüüd lubatud tagasi Jaapanisse, mis peaks lisama majandusse umbes 35 miljardit USA dollarit, mis osutub kasulikuks pärast kaks aastat kestnud piiranguid reisimisele. 

Ühendkuningriigi pandeemiajärgne majandus näitab kõrge inflatsiooni, tõusvate intressimäärade ja nõrgema majanduskasvu näol suuremat haavatavust. Karmim eelarve- ja rahapoliitika mõjutab tõenäoliselt turuhoiakuid ning toetus Euroopa Liidult ei ole pärast Brexitit enam võimalik. Teisest küljest on töösektor suhteliselt tugev ja palgad kasvavad, kuigi mitte nii kiiresti kui inflatsioon. 

Euroopa seisab silmitsi kõrge inflatsiooniga, kuid oli USA-st aeglasem intressimäärade tõstmisel, mis tähendab, et intressimäärad on euroalal madalamad kui USA-s, mis seab euro USA dollariga võrreldes ebasoodsasse olukorda. Teisest küljest on Euroopa Liidu majandus endiselt kasvamas ja tööpuudus on suhteliselt väike.  

Vaid aeg näitab, milline poliitika on inflatsiooni kontrolli all hoidmises kõige edukam. Iga majandus on ainulaadne, nii et üks poliitika ei sobi kõigile ja kauplejad peaksid arenguid riikides hoolikalt jälgima, sest need mõjutavad valuuta- ja aktsiaturge. 

Kas teile pakub huvi uudiste põhjal kauplemine? Õppige selle kohta Admiralsi tasuta veebikoolitustel, kus te saate kohtuda ja suhelda kogenud kauplejatega ning vaadata reaalajas kauplemissessioone.